10 mai 2020

Emale


Emale tegin enda ja õe poolt sellise rõõmsalillelise kaardi. Paber on Craft & You väiksest plokist My Wedding ja lehed Lemoncrafti Leaves komplektist. Lisaks paberist lõigatud pitsile kasutasin päris pitsist lilli ja kui kaart peaaegu valmis oli, siis tundus, et meekärje chipboardid sobivad ka veel siia kooslusse. Liblikad olid varem valmis, need on prinditud ja kaetud Glossy Accent´iga.




02 mai 2020

Scrapalbum Flowers Story

Täpselt sel ajal, märtsi keskel, kui Eestis kuulutati välja eriolukord, pidi meil Tartus toimuma Mariusz Gierszewski (Poolast) minialbumi koolitus. Ja veel teisi koolitusi, mis kõik ära jäid. Aga nüüd on see tehtud! Videokoolitusena. Saime posti teel kõik vajaminevad materjalid ja minul kui aeglasel tegijal oli isegi lihtsam video järgi teha. Thank You, Mariusz! :)


Selline ta siis sai. Albumi välised mõõdud on ca 16,5x17x6,5cm. Piltide jaoks lugesin kokku 27 suuremat ja väiksemat kohta. Päris 1:1 ei teinud, aga põhilise siiski.


Fotode jaoks on mõeldud nii kahepoolsed paelaga seotavad kohad kui ka illustreeritud raamid, kuhu saab oma pildi asemele panna.




Albumi kahekordsete lehtede vahel on ka kohad fotode jaoks. Tegin need vahekaardid natuke teistmoodi - esiteks lõikasin need natuke lühemaks, et nad välja ei ulatuks ja teiseks liimisin sinna ülejäänud paelast aasad, et oleks mugavam neid välja tõmmata.



Kaanepaberi lõikasin esimese hooga valesti välja, aga tulemus mulle isegi meeldib.



Olen juba ammu tahtnud scrapalbumit teha, nüüd võib linnukese kirja panna, et tehtud! Polnudki midagi hullu, tooriku tegemine iseenesest on lihtne, aga lehtede kaunistamisega on omajagu tegemist. Eriti kui võtta mõni keerulisem projekt ette. See album ei jää kindlasti viimaseks!


Lõpetuseks veel ülevaatlik video. Seekord filmisin fotokaga. Kvaliteet sai ikka palju parem kui telefoniga. Ja välja nuputasin ka, kuidas seda teha. Terve Youtube sai läbi kammitud, et teada saada kuidas nad neid videoid teevad (tasub otsida märksõnadega overhead video ja видео сверху). Siinkohal üks link, kus on erinevaid variante pildistamiseks/filmimiseks. Kuna mul üks odav kunagi Selverist ostetud statiiv on siiski olemas, siis ajas see asja ära. Minul oli see variant, kus rohelised õunad on laual, ainult telefoni asemel kaamera ja kolmas statiivi jalg oli vastu kappi. Töötas!

20 aprill 2020

Kangaga kaetud märkmik


Seekord siis hoopis teises stiilis märkmik. Tahtsin teha midagi looduseteemalist ja mul oli olemas ScrapMir paberiplokk "Cozy Forest". Ma olen lihtsalt armunud nendesse paberitesse ja juba tellisingi veel selle sarja tooteid. Plaan on kunagi teha ka scrapalbum samas stiilis.

Tegin märkmiku kaaned videoõpetuse järgi. Lisaks sellele videole, mis on kolmas osa, on ka esimene osa sisulehtede toonimisest ja teine osa sisuploki köitmisest.

Näitan ka üht loomingulise protsessi pilti, kus kaaned on valmis ja sisuplokk on valmis. Märkmikus on pruunid ökopaberid ja ka mõned disainpaberid, kokku 180 lk A5 suuruses. Mul kulus 42 A4 suuruses ökopaberit ja 3 samasuurt disainpaberit. Õmblesin lehed kolmekaupa. See ökopaber pole vist kõige parem, servad hoiavad veidi kaardu ja võib-olla osaliselt ka sellepärast ei taha mu märkmik hästi kinni püsida. Teiseks veel see, et kui alguses mõõtsin sisuploki paksuseks 1,3 cm, siis pärast esi- ja tagakaane lehtede lisamist sain paksuseks juba 1,5. Aga mul olid kaaned valmis... Ilmselgelt oli tegu, et sisuplokk kaante vahele ära mahutada. Sisuploki eesmise ehk kõige pikema serva lõikasin vaibanoaga tasaseks. Esmalt proovisin hästi vähe maha võtta, aga nii läks asi lappama. Võtsin siis veidi kaugemalt, kokku läks pool cm maha. Kaptaalpaela asemel on tavaline pael, mille vahele liimisin nööri. Eelmisel märkmikul sai kaptaaliks pits. Kaptaalpael on siis see, mis raamatuselja otstesse liimitakse, et oleks ilus ja ka kaitseks raamatut.


Raamatu kaantele liimisin kõigepealt õhukese vatiini. Kuna nii õhukest ei olnud, siis rebisin paksemast ühe kihi. Nii kaante kui ka seljakanga töötlesin liimiriidega, et ikka vastu peaks ja palju parem oli liimida ka papile. Heleroheline kangas oli muidu päris hõre. Kõige huvitavam oli õmblemine. Oma uut masinat ma ära lõhkuda ei tahtnud, seega otsisin vana masina välja. Õmblemine toimus nii, et ma praktiliselt käsitsi väntasin kogu selle kupatuse läbi. Ja mul oli "ainult" 1,5 mm papp. Lõpuks sain ikka rahuldavalt hakkama, vähemalt pealtpoolt meeldivad mulle väga need õmblused.



Siin on nüüd ilusti näha roheline kaptaalpael, mis annab sisuplokile viimistletud välimuse.


Märkmiku esi- ja tagakaanele tegin ka tasku nii nagu poolelioleva töö pildilt näha. Järgmisel korral ma siiski teeks need teistmoodi, ei kleebiks ümber kaanepaberi.


Osa lehti kaunistasin templitega...



...ja mõned ka väljalõigetega.



Köitmist tuleb veel õppida, praegu ma veel päris rahul tulemusega ei ole. Ikkagi on miski, millest ma aru ei saa. See tuleb välja uurida ehk tuleb veel katsetada ja märkmikke teha... 

Tegin video ka, et oleks veel rohkem näha, igat lehekülge ju ei pildista ja ega filmile ka kõik ei jäänud, vaid need mis näpu alla sattusid. Telefonis on videopilt hea, aga arvutikasutajal soovitan suuremalt YouTube´s vaadata kuna see väike pilt virvendab (mobiiliga tehtud) ja valige ikka alati HD kvaliteet. 


Kasutatud disainpaberid:

ScrapMir - Cozy Forest 12''
Scrap Mir - Cozy Forest - Set of die cuts

11 aprill 2020

Mixed media märkmik

Siin ta siis on - minu esimene iseseisev mixed media töö!


Aga alustan algusest. Tasapisi hiilis minusse soov teha mixed mediat. Õnneks olin juba mõni aeg tagasi valmis köitnud märkmiku sisuploki. Nüüd jäi üle vaid kaaned teha. Võtsin hoogu päris mitu päeva, ei osanud asjale kuidagimoodi läheneda. Siis hakkasin videosid vaatama, Maria omi ja teisi ka. Ja pilte. Mida rohkem vaatasin, seda segasemaks läks! :) Lõpuks otsustasin alustada. Liimisin valge puuvillase kanga kaantele ja esimese kihi tegin lahjendatud värviga, mis jäi päris hele. Põhivärviks siis alkoholi baasil tint. Kuna ma nii heledat ei tahtnud, siis edasi läksid peale tumedamad variandid, ikka ühest ja samast tindist. Ega mul valikut väga ei ole. Kaunistamiseks kasutasin chipboardi, pitsi, metallist liblikat ja lilli. Mida kaugemale ma oma tööga jõudsin, seda enam sai mulle selgeks, et ma pean seda veel õppima minema. Oskusi napib, vahendeid muidugi ka. Aga valmis ta sai.

Omajagu jama oli pildistamisega. Tegin juba mitu päeva tagasi pildid ära. Aga need polnud üldse õiget tooni! Kas te ikka teate, kui raske on lillat värvi pildistada? Mul polnud see alustamise hetkel meeles, muidu oleks vist küll teise värvi valinud! :) Ühesõnaga, piltidel oli märkmik pigem sinine, heal juhul lillakassinine. Ma töötlesin pilte eile terve õhtu ja lõpuks otsustasin, et need on liiga ületöödeldud ja kuuluvad prügikasti. Täna hommikul alustasin otsast peale. Päike paistis ja seekord sain enam-vähem ligilähedase tooni kätte.


Pael on kinnitatud iluneediga tagumise kaane külge.





Sisuploki ühendamine kaantega oli ka üks suur küsimus. Ma olen ikka mõne märkmiku koolitustel teinud ja neil kõigil on üks viga - nad ei käi väga hästi lahti. Hakkasin seda asja põhjalikumalt uurima. Esiteks võtsin ette kõvaköitelised raamatud oma riiulist ja uurisin nende põhimõtet. Sain juba pihta, milles asi on. Uurisin ja surfasin jälle netiavarustes ringi ja sain veel hulga häid ideid. Nii et peale selle, et mulle hakkas see mixed media värk hullult huvi pakkuma, tellisin täna hommikul kaks raamatut köitmisest. Tahaks kohe veel märkmikke teha ja tehnoloogiat täiustada. Peab ütlema, et see märkmik juba käib ilusti lahti!


Märkmik on A6 suuruses (11,5x15 cm) ja sees on 236 lk ehk 118 valget lehte.

Lõpetuseks korjasin ühele pildile kõik vahendid, mida ma kasutasin. Esimesel pildil värvid, krundid, meediumid, topingud jms.


Teisel pildil töövahendid ja materjalid. Šabloon, pits, mida saab üksitute lilledena lahti lõigata, metallist liblikas (see viimane on mul promarkeritega roosaks toonitud), pronksivärvi lilled, iluneedid, puidust chipboard pildilolevast komplektist, pisike kirjaga tempel. Lisaks veel must nöör, mida mul rohkem pole.

04 aprill 2020

Pabertikand

Või siis niidigraafika. Mõlemad ilusad sõnad. Seekord ma siis üle mitme-setme aja taas tikkisin, lausa 6 kaarti järjest. Nagu ikka - algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kuna komplektis on 6 kaarti, siis tegin need kõik ära, üks toorik oli küll juba varem tikitud ja teine pooleli jäänud nagu mul ikka käsitöödega juhtub. Peale tikkimist otsisin pildid, mis tikandiga sobivad, printisin need välja, siis otsisin taustapaberid ja lõpuks panin veel edevuse pärast peoga pärleid ka peale.

Tikkimine oli päris aeganõudev. Aga peale selle tuleb veel pildistamine, millest ma juba eelmine kord rääkisin ja siis veel blogimine, mis on omaette teema. Ma hakkasin täna aru saama, miks paljud on jätnud oma blogid unarusse. Lihtsam on visata paar pilti Facebooki ja vsjoo! Tehtud! Aga ma tahaks lugeda ka lugu sinna juurde... Just sellepärast püüan ikka ise ka alati midagi kirja panna. Aitasin täna just ühel heal inimesel, kes polnud kaua bloginud, meelde tuletada, kuidas see asi käib. Kui pole selline arvuti-nuti-muti nagu mina, siis ega siin võibki olla esiotsa keeruline orienteeruda. Mulle see tehniline pool pole probleemiks, aga mida ja kuidas kirjutada, kuidas pildid välja kukuvad, selle peale võib pool päeva kuluda. Praegu aega õnneks on! Tegin 88 pilti, ei ühtki 100% head. Aga ei tee ka uusi, eks ma püüan areneda järgmistel kordadel. Fakt on see, et nüüd ma vajan statiivi. Või siis võtan järgmisel korral ikkagi teise objektiivi. Vähemalt leidsin seekord hea neutraalse tausta pildistamiseks.

Esimene kaart, mis oli ammu valmis tikitud, sai kaunistuseks sirelikimbu. Panin iga kaardi juurde ka vastavad niidid ja pärlid, mida kasutasin.


Sellele kaardile oli mitu varianti pilte prinditud, aga fuksiad jäid peale.


Rõõmsalt kevadine nartsissidega kaart sai ka hoopis teise pildi, mis algselt plaanitud.


Küpse vilja kuldkollane värvidemäng, südasuve ootus!


Pruun kaart oli kõige aeganõudvam tikkimistöö, terve rull pruuni üleminekuga niiti kulus nii ära, et pildile polnud niidipooli pannagi. Ühte nurka tikkisin pea 2 tundi!


Lõpuks türkiissinine koos hõbedaga. Õmblusmasina niit on see hõbedane. Kuna pilt oleks tikitud kiired ära katnud, sai siia sobitatud vaid üks õis.


Missugused on sinu lemmikud?

30 märts 2020

Kevadine kaart

Natuke aega tagasi tuli mul kange tahtmine teha foamiranist tulpe ja nartsisse. Võtsin ühe õpetuse ette, kus olid väga ilusad nartsissid, aga mul ei tulnud üldse sellised välja! :( Kõik läks prügikasti. Neil nartsissidel olid kõik kroonlehed eraldi lõigatud. Pusimist kui palju ja lõpptulemus null. Minu nartsissid sarnanesid rohkem lumikellukestele... Ei olnud see õpetus minu jaoks. Hakkasin otsima midagi lihtsamat ja leidsin päris palju erinevaid nartsisside tegemise videosid. Miksisin neist kokku oma versiooni ja saingi hakkama. Kusagilt jäi silma ka see, kuidas teha kroonlehtedele struktuuri. Kui ei ole vastavat vormi olemas, ajab asja edukalt ära ka krepp-paber. Proovisin ja täitsa toimib! Lähivaate pildil peaks näha ka olema. Nartsissid olid nüüd olemas ja tulbid tegin ka, aga nemad sellele kaardile jälle ei mahtunud.

Kaardi taust on tehtud brushodega kunagi varem, aga tookord ei läinud käiku. Iga asja jaoks on oma aeg, nartsisside taustaks sobib kollase põhitooniga taust suurepäraselt. Aga vot pildistamisega nägin seekord kurja vaeva. Esimese satsi pildistasin rõdu peal, kuna seal on valge. Pildid tulid tuhmid ja mittemidagiütlevad. Prügikasti! Siis suundusin tuppa akna alla (rõdul ju külm ka täna), proovisin kaht erinevat kollast linikut taustaks sättida. Üks linik oli liiga kahvatu ja teine liiga erk... Jälle pildid prügikasti ja uuele ringile, seekord siis traditsioonilisel valgel taustal. Vahepeal tõmbasin pildid arvutisse, hindasin neid ja käisin veel pildistamas. Paremaid seekord välja ei pigista.



Ja siis läksin veel teise tuppa, kuhu paistab õhtupäike. Üldiselt ma otseses päikesevalguses ei armasta pildistada. Seekord tahtsin püüda päikest pildile. Varjud jäid ka päris toredad! Nii et hinnake nüüd ise, kas varjudega või ilma?

25 märts 2020

Lõheroosa

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tahtsin sellel kaardil kasutada hoopis nartsisse ja tulpe, mis ma hiljaaegu tegin. Aga kui kaardi taust valmis sai, ei osanud ma neid siia kuidagi sobitada ja see tähendab vaid seda, et tuleb (vähemalt) veel üks kaart! Õnneks on praegu aega ka, kuna tööl käia ei saa.

Kasutasin kaardil Lemoncraft pabereid ja tegin selle  FB Lemoncrafters grupis oleva sketši järgi. Liitusin just äsja selle grupiga ja see on tõesti inspireeriv! Reegliks on see, et tohib kasutada vaid Lemoncraft pabereid.

Kaardi mõõdud on 15x15 cm.



Kasutatud paberid:

LemonCraft 12x12 Paper Pad - House of Roses
Lemoncraft - Leaves 3
Snow White Gold A4 Card Pack

27 veebruar 2020

Kaks rõõmsat kaarti

Seekord näitan kaht kaarti korraga, sest nad on väga sarnased. Need on ka tükk aega laagerdunud ja oma aega oodanud. Kunagi said tehtud brushodega taustad. Ja siis oli mul olemas üks kokkupanemata foamist lill sellest ajast kui õpituba juhatasin. Appikene, juba 2 aastat tagasi... Otsustasin teha seekord mitte ühe suure, vaid kaks õhemat lille, et saaks kaardil kasutada. Punased roosid on juba varem tehtud ja lehed ka kõik vanadest varudest, mis teistest kaartidest üle jäänud. Lõiketeradega lõikamist seekord polnud vajagi teha. Nii need kaardid lõpuks valmis said. Eile tegin ka karbid juurde, jälle aknaga.