Emale

Tere üle tüki aja! Kaarditegemine on viimasel ajal soiku jäänud, sest nagu ma juba varemgi maininud olen, on maja remondi tõttu käsitööasjad tolmu eest kastidesse peidetud. Aga emale tahaks ikka sünnipäevaks kaarti teha. Mõtlesin, et ehk leian siis mõnest kättesattunud jääkide karbist midagi huvitavat. Ledsingi! Taustaks reljeeftrükis paber, üks prinditud pilt, mis vajas värvimist ja väljalõige roosisiluetiga tundus ka komplekti sobivat. Punane paber lisaks ja oligi kaardi kompositsioon valmis. Midagi võiks nagu veel olla? Õnnesoovide lõiketerad aitasid hädast välja. 

Seekord siis selline lihtne kaart!

Kuldpulma album

Nüüd on see siis tehtud - minu esimene liimköites album! Tegin selle oma tädile kuldpulmadeks.  Kuna olin natuke nagu fotograafiks ka, siis tuli mõte, et võiks kinkida albumi, kuhu pärast hea peo pildid sisse panna. 

Albumi kaanele said peegelkartongist nimed ja number. Kaunistuseks ovaalne laserväljalõige, mille värvisin kuldse embossingu pulbriga. Kaane kattematerjal on tapeet. 

Tiitellehel kujundasin taustaraamist, lisasin sinna numbrid, nimed ja foto. Ema käest sain pulmapildi, mille skännisin arvutisse. Muide, ise olin ka seal pulmas. Tuleb välja, et 5-aastasena! :) 

Selline näeb siis välja liimköide.

Kaptaal sai tehtud ühest kuldse servaga paelast, ilus küll, aga kipub kohutavalt hargnema. Sai küll sulatatud otsi ja lisatud liimi, aga seda paela rohkem ei kasuta. 

Natuke siis liimköitest ka. Või siis teisisõnu õmblusteta albumiköide. Me tegelikult kunagi ühes õpitoas (pea 10 aastat tagasi) tegime seda, aga natuke teistmoodi. Peale selle tegin kodus veel ühe samasuguse. Mõlemal oli sama viga - album ei käinud hästi lahti. Või no käis ka, aga kuidagi tõmbas neid lehti liimist lahti. See oli nüüdki mu kõige suurem hirm. Sisuplokk sai valmis ja ma ei julgenud kaante kallale asuda. Mõtlesin, et kui see nüüd untsu läheb, siis ma uut teha enam ei jõua. Kirusin ennast, et oleks võinud ikka jaapani köite valida... Otsisin netist infot, aga no pole liimköite kohta eriti midagi. Uurisin köitmise raamatuid ja toetudes oma varasematele kogemustele sain hakkama! Album avaneb ideaalselt. Nüüd julgen veel selliseid albumeid teha. 

Albumi jaoks kasutasin 26 lehte naturaalvalget kartongi. Kaks neist läksid ette ja taha sisekaantele, ühest sai tiitelleht ja 23 jäi fotode jaoks. Keskeltläbi 92 pilti peaks albumisse mahtuma. 

Kaua tehtud - kaunikene

Täpselt kuu saab mööda sellest, kui ma teega pabereid toonisin. Kogu selle aja tegelesin märkmiku projektiga. No see oli tõesti nagu mingi suur projekt, päris iga päev ei teinud, aga natukesehaaval nokitsesin ja vahepeal panin ka laagerduma, kui ideed otsa said. Alustasin sisuga, köitsin paberid ja vahelehed kokku ja siis asusin neid kaunistama. Kasutasin väljalõikeid, vanu ajalehti, templeid ja distress tinti Vintage Photo. Siis vaatasin, et pole veel nii vanaaegne välimus, midagi tahaks veel teha... Pritsida mingeid tindiplärakaid, aga kuidas, aga äkki mulle ei meeldi... Otsisin netist inspiratsiooni ja leidsin video, millest üht osa kasutasin. Just see, mida ta teeb alates umbes 22. sekundist - tõmbasin templipadjaga värvi kile peale, pritsisin vett ja siis panin märkmiku lehe sinna peale. Ma küll esimesena tegin tõmmise suvalisele paberile, et väga suurt üleujutust ei tuleks! :) Kile asemel on mul kasutusel poolik lauamatt. Need vanandatud leheküljed tegin ainult disainpaberist vahelehtede kõrvale. Disainpaberist lehtede vahel on pitsiribad ja see on nüüd küll puhtalt Maria pealt maha viksitud! :) Vahelehti tegin ainult 4 ja tavalisi lehti on 82. Suurus ikka A5 ehk käepärane postkaardisuurune formaat.

Ülemisel pildil on paremini näha ka järjehoidja. Sisekaantele tegin ka natuke templeid ja lisasin mõne väljalõike.

Järg on kaante käes. Tahtsin teha midagi sarnast nagu viimasel koolitusel, isegi savi ostsin väikse paki, aga seekord ei läinud käiku. Siin tekkis mul nüüd väike loominguline kriis, sest ei osanud kaante disaini välja mõelda. Värvitud kaaned seisid tükk aega laual ja ootasid ideevälgatust, see tuli samm-sammu haaval kuni lõpptulemuseni. Kaaned on 2mm papist ja värvisin need Fabrika Decoru Shabby Velour värviga, toon Milk Chocolate. Päris piimašokolaad ei ole, pigem õrnalt roosakas/lillakas, selline mõnus toon. Shabby Velour värvi võib otse papile kanda ilma mingi krundita ja katab väga hästi! Chipboardi (laserväljalõike) värvisin ka sama värviga, švammi abil. Kaantel kasutasin ka šablooni. Pean ütlema, et üllatusin kui head on Tim Holtzi šabloonid, kallid küll, aga hoopis tugevamad kui teised, mis mul olemas on. Kasutasin seda esimest korda, ostetud oli küll juba ammu.

Raamatu selg on linasest tugevamast kangast, see sai ka värvi peale ja templeid ka. Sahtlis jäid kogemata näppu roosakaslillad pärlid, mis täpselt järjehoidja pärliga sama tooni, nii said need ka kaanele kaunistuseks. Positiivsed tekstid (kaanel ja sees) printisin siit.

Disainpaberid ja väljalõiked on Craft O'Clock kolleksioonist Vintage Bisou. See sobis kui valatult kaane värviga kokku (vaata esimest pilti)! Kasutasin suurt 30x30 cm paberikomplekti, ainult kaanel on üks leht 15x15 komplektist (pool ees ja pool taga), sellist disaini suures ei olegi. 

Märkmikkudega tuleb vist nüüd paus, tahaks kaarte ja muid asju teha, kuigi see on päris raske, sest maja remondi tõttu olen kõik käsitööasjad kastidesse pakkinud. Aga midagi teen ikka, paar asja on lähiajal plaanis.

Paberi toonimine teega

Võtsin ette paberi vanandamise teega. Ammu oli see plaanis, aga kuidagi tundus nii suur ja aeganõudev töö. Tegelikult käis kõik päris kähku. Eelnevalt vaatasin mõningaid YouTube videoid ka. Näiteks see või see.

Kuidas oleks ühe tassikese teega? :) Alguses panin tõmbama 10 pakki teed. Need olid mul juba mitmed aastad seisnud ja kõrvale pandud paberi toonimiseks.

Siis valasin tee ahjuvormi, natuke vett veel juurde ja hakkasin lehti lisama ühekaupa. Videos paneb küll paraja portsu korraga, aga mina nii ei teinud. Kusagil 12-14 lehte korraga, lasin 5-10 minutit neil seal seista ja siis kahes hunnikus praepanniga ahju samamoodi 5-10 minutiks ja keskmiselt 180 kraadi juures. Uus ports tee sisse ja ikka nii edasi...

Tulemus sai selline. Pealmised kippusid ära kõrbema, seepärast on osad pruunimad, paar tükki viskasin ära, sest liiga küpsenud paber muutub hapraks ja läheb murdmisel prõksti pooleks. Viimane ahjutäis sai jälle heledam (need pealmised), kuna keerasin kuumuse juba kinni ja nii nad seal vindusid tükk aega. Ma arvan, et järgmine kord kuivatan siiski õhu käes, mitte ahjus. Tulemus saab siledam ja heledam.

Lõpuks triikisin paberid ära. Esimene pilt on triikimata, teine peale triikimist.

Tundub, et ükskord tuleb siit jälle märkmik. A5 suuruses lehti sai 55. 

Junkbook

Lõpuks ometi sain oma koolitusel tehtud märkmiku üles pildistatud ja saan teilegi näidata. Täpselt 10 päeva tagasi toimus Tartus AireVaka Stuudios junkbook märkmiku koolitus, mida viis läbi Maria Lillepruun Tallinnast. Junkbook on selline märkmik, kuhu võib lisada erinevaid materjale: lisaks paberile veel kangast, pitsi, ümbrikke jms. Kui tõlkida sõna junk, siis see tähendab nii rämpsu, praaki kui ka vanakraami jms. Selline märkmik sisaldab leitud ja taaskasutatud materjale, ülejääke, mis me tavaliselt prügikasti viskame ja seda kasutatakse mälestuste, mõtete, ideede ja inspiratsiooni kogumiseks ja salvestamiseks. Põnev, eks?

Tegime märkmiku algusest kuni lõpuni, st köitsime sisu ja tegime kaaned. Tegelikkuses küll vastupidi, enne said kaaned valmis, siis sisu ja lõpuks panime märkmiku kokku.

Märkmiku kaaned katsime Fabrika Decoru Shabby Velour värviga. Esikaanel on savitrükk, mida ma polnud varem kunagi teinud. Kaunistuseks chipboard, mille katsime erinevate värvidega. 

Järjehoidja küljes ripub minipudel ja mõned puupärlid.

Sisse sai pandud erinevaid vintage pilte...

šablooniga kaunistatud paberit...

skeleteeritud lehti...

kangatükke

pitsi...

reljeeftrükis paberit ja väljalõikeid...

templeid...

kuivatatud taimede ja krakleepastaga kujundatud leht...

tükke vanast raamatust, ümbrik ja margid...

ja veel muud põnevat! Sisu kokkuköitmine oli minu jaoks lihtne, aga algul pidin ikka meelde tuletama, kuidas see käis. Kui tükk aega ei tee, ununeb ära. Kõige rohkem meeldis mulle linase kangaga kaetud selg. Ometi kord selline märkmik, mis probleemideta lahti käib! Kindlasti teen seda edaspidigi.

Meie koolituse pilte näeb Maria FB lehel Magic Attic Design. Aitäh, Maria, inspiratsiooni, ideede ja uute teadmiste eest! 

Oli üks ääretult põnev tegemine ja kogu päev oli mul kui maraton! Kõigepealt pidin hommikul (bussijuhi süül, ise tunnistas üles) peaaegu bussist maha jääma, siis 6,5 tundi intensiivset koolitust, viimasel minutil spurtisin pooljoostes bussijaama poole. Nagu ikka, lõppes roheline tuli fooris just siis kui mina sinna jõudsin, nii kaks korda ja lõpuks napilt jõudsin bussile! Uhh! Oli see alles päev! :)

Emale

Emale tegin enda ja õe poolt sellise rõõmsalillelise kaardi. Paber on Craft & You väiksest plokist My Wedding ja lehed Lemoncrafti Leaves komplektist. Lisaks paberist lõigatud pitsile kasutasin päris pitsist lilli ja kui kaart peaaegu valmis oli, siis tundus, et meekärje chipboardid sobivad ka veel siia kooslusse. Liblikad olid varem valmis, need on prinditud ja kaetud Glossy Accent´iga.

Scrapalbum Flowers Story

Täpselt sel ajal, märtsi keskel, kui Eestis kuulutati välja eriolukord, pidi meil Tartus toimuma Mariusz Gierszewski (Poolast) minialbumi koolitus. Ja veel teisi koolitusi, mis kõik ära jäid. Aga nüüd on see tehtud! Videokoolitusena. Saime posti teel kõik vajaminevad materjalid ja minul kui aeglasel tegijal oli isegi lihtsam video järgi teha. Thank You, Mariusz! :)

Selline ta siis sai. Albumi välised mõõdud on ca 16,5x17x6,5cm. Piltide jaoks lugesin kokku 27 suuremat ja väiksemat kohta. Päris 1:1 ei teinud, aga põhilise siiski.

Fotode jaoks on mõeldud nii kahepoolsed paelaga seotavad kohad kui ka illustreeritud raamid, kuhu saab oma pildi asemele panna.

Albumi kahekordsete lehtede vahel on ka kohad fotode jaoks. Tegin need vahekaardid natuke teistmoodi - esiteks lõikasin need natuke lühemaks, et nad välja ei ulatuks ja teiseks liimisin sinna ülejäänud paelast aasad, et oleks mugavam neid välja tõmmata.

Kaanepaberi lõikasin esimese hooga valesti välja, aga tulemus mulle isegi meeldib.

Olen juba ammu tahtnud scrapalbumit teha, nüüd võib linnukese kirja panna, et tehtud! Polnudki midagi hullu, tooriku tegemine iseenesest on lihtne, aga lehtede kaunistamisega on omajagu tegemist. Eriti kui võtta mõni keerulisem projekt ette. See album ei jää kindlasti viimaseks!

Lõpetuseks veel ülevaatlik video. Seekord filmisin fotokaga. Kvaliteet sai ikka palju parem kui telefoniga. Ja välja nuputasin ka, kuidas seda teha. Terve Youtube sai läbi kammitud, et teada saada kuidas nad neid videoid teevad (tasub otsida märksõnadega overhead video ja видео сверху). Siinkohal üks link, kus on erinevaid variante pildistamiseks/filmimiseks. Kuna mul üks odav kunagi Selverist ostetud statiiv on siiski olemas, siis ajas see asja ära. Minul oli see variant, kus rohelised õunad on laual, ainult telefoni asemel kaamera ja kolmas statiivi jalg oli vastu kappi. Töötas!