Kangaga kaetud märkmik

Seekord siis hoopis teises stiilis märkmik. Tahtsin teha midagi looduseteemalist ja mul oli olemas ScrapMir paberiplokk "Cozy Forest". Ma olen lihtsalt armunud nendesse paberitesse ja juba tellisingi veel selle sarja tooteid. Plaan on kunagi teha ka scrapalbum samas stiilis.

Tegin märkmiku kaaned videoõpetuse järgi. Lisaks sellele videole, mis on kolmas osa, on ka esimene osa sisulehtede toonimisest ja teine osa sisuploki köitmisest.

Näitan ka üht loomingulise protsessi pilti, kus kaaned on valmis ja sisuplokk on valmis. Märkmikus on pruunid ökopaberid ja ka mõned disainpaberid, kokku 180 lk A5 suuruses. Mul kulus 42 A4 suuruses ökopaberit ja 3 samasuurt disainpaberit. Õmblesin lehed kolmekaupa. See ökopaber pole vist kõige parem, servad hoiavad veidi kaardu ja võib-olla osaliselt ka sellepärast ei taha mu märkmik hästi kinni püsida. Teiseks veel see, et kui alguses mõõtsin sisuploki paksuseks 1,3 cm, siis pärast esi- ja tagakaane lehtede lisamist sain paksuseks juba 1,5. Aga mul olid kaaned valmis... Ilmselgelt oli tegu, et sisuplokk kaante vahele ära mahutada. Sisuploki eesmise ehk kõige pikema serva lõikasin vaibanoaga tasaseks. Esmalt proovisin hästi vähe maha võtta, aga nii läks asi lappama. Võtsin siis veidi kaugemalt, kokku läks pool cm maha. Kaptaalpaela asemel on tavaline pael, mille vahele liimisin nööri. Eelmisel märkmikul sai kaptaaliks pits. Kaptaalpael on siis see, mis raamatuselja otstesse liimitakse, et oleks ilus ja ka kaitseks raamatut.

Raamatu kaantele liimisin kõigepealt õhukese vatiini. Kuna nii õhukest ei olnud, siis rebisin paksemast ühe kihi. Nii kaante kui ka seljakanga töötlesin liimiriidega, et ikka vastu peaks ja palju parem oli liimida ka papile. Heleroheline kangas oli muidu päris hõre. Kõige huvitavam oli õmblemine. Oma uut masinat ma ära lõhkuda ei tahtnud, seega otsisin vana masina välja. Õmblemine toimus nii, et ma praktiliselt käsitsi väntasin kogu selle kupatuse läbi. Ja mul oli "ainult" 1,5 mm papp. Lõpuks sain ikka rahuldavalt hakkama, vähemalt pealtpoolt meeldivad mulle väga need õmblused.

Siin on nüüd ilusti näha roheline kaptaalpael, mis annab sisuplokile viimistletud välimuse.

Märkmiku esi- ja tagakaanele tegin ka tasku nii nagu poolelioleva töö pildilt näha. Järgmisel korral ma siiski teeks need teistmoodi, ei kleebiks ümber kaanepaberi.

Osa lehti kaunistasin templitega...

...ja mõned ka väljalõigetega.

Köitmist tuleb veel õppida, praegu ma veel päris rahul tulemusega ei ole. Ikkagi on miski, millest ma aru ei saa. See tuleb välja uurida ehk tuleb veel katsetada ja märkmikke teha... 

Tegin video ka, et oleks veel rohkem näha, igat lehekülge ju ei pildista ja ega filmile ka kõik ei jäänud, vaid need mis näpu alla sattusid. Telefonis on videopilt hea, aga arvutikasutajal soovitan suuremalt YouTube´s vaadata kuna see väike pilt virvendab (mobiiliga tehtud) ja valige ikka alati HD kvaliteet. 

Kasutatud disainpaberid:

ScrapMir - Cozy Forest 12''

Scrap Mir - Cozy Forest - Set of die cuts

Mixed media märkmik

Siin ta siis on - minu esimene iseseisev mixed media töö!

Aga alustan algusest. Tasapisi hiilis minusse soov teha mixed mediat. Õnneks olin juba mõni aeg tagasi valmis köitnud märkmiku sisuploki. Nüüd jäi üle vaid kaaned teha. Võtsin hoogu päris mitu päeva, ei osanud asjale kuidagimoodi läheneda. Siis hakkasin videosid vaatama, Maria omi ja teisi ka. Ja pilte. Mida rohkem vaatasin, seda segasemaks läks! :) Lõpuks otsustasin alustada. Liimisin valge puuvillase kanga kaantele ja esimese kihi tegin lahjendatud värviga, mis jäi päris hele. Põhivärviks siis alkoholi baasil tint. Kuna ma nii heledat ei tahtnud, siis edasi läksid peale tumedamad variandid, ikka ühest ja samast tindist. Ega mul valikut väga ei ole. Kaunistamiseks kasutasin chipboardi, pitsi, metallist liblikat ja lilli. Mida kaugemale ma oma tööga jõudsin, seda enam sai mulle selgeks, et ma pean seda veel õppima minema. Oskusi napib, vahendeid muidugi ka. Aga valmis ta sai.

Omajagu jama oli pildistamisega. Tegin juba mitu päeva tagasi pildid ära. Aga need polnud üldse õiget tooni! Kas te ikka teate, kui raske on lillat värvi pildistada? Mul polnud see alustamise hetkel meeles, muidu oleks vist küll teise värvi valinud! :) Ühesõnaga, piltidel oli märkmik pigem sinine, heal juhul lillakassinine. Ma töötlesin pilte eile terve õhtu ja lõpuks otsustasin, et need on liiga ületöödeldud ja kuuluvad prügikasti. Täna hommikul alustasin otsast peale. Päike paistis ja seekord sain enam-vähem ligilähedase tooni kätte.

Pael on kinnitatud iluneediga tagumise kaane külge.

Sisuploki ühendamine kaantega oli ka üks suur küsimus. Ma olen ikka mõne märkmiku koolitustel teinud ja neil kõigil on üks viga - nad ei käi väga hästi lahti. Hakkasin seda asja põhjalikumalt uurima. Esiteks võtsin ette kõvaköitelised raamatud oma riiulist ja uurisin nende põhimõtet. Sain juba pihta, milles asi on. Uurisin ja surfasin jälle netiavarustes ringi ja sain veel hulga häid ideid. Nii et peale selle, et mulle hakkas see mixed media värk hullult huvi pakkuma, tellisin täna hommikul kaks raamatut köitmisest. Tahaks kohe veel märkmikke teha ja tehnoloogiat täiustada. Peab ütlema, et see märkmik juba käib ilusti lahti!

Märkmik on A6 suuruses (11,5x15 cm) ja sees on 236 lk ehk 118 valget lehte.

Lõpetuseks korjasin ühele pildile kõik vahendid, mida ma kasutasin. Esimesel pildil värvid, krundid, meediumid, topingud jms.

Teisel pildil töövahendid ja materjalid. Šabloon, pits, mida saab üksitute lilledena lahti lõigata, metallist liblikas (see viimane on mul promarkeritega roosaks toonitud), pronksivärvi lilled, iluneedid, puidust chipboard pildilolevast komplektist, pisike kirjaga tempel. Lisaks veel must nöör, mida mul rohkem pole.

Pabertikand

Või siis niidigraafika. Mõlemad ilusad sõnad. Seekord ma siis üle mitme-setme aja taas tikkisin, lausa 6 kaarti järjest. Nagu ikka - algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kuna komplektis on 6 kaarti, siis tegin need kõik ära, üks toorik oli küll juba varem tikitud ja teine pooleli jäänud nagu mul ikka käsitöödega juhtub. Peale tikkimist otsisin pildid, mis tikandiga sobivad, printisin need välja, siis otsisin taustapaberid ja lõpuks panin veel edevuse pärast peoga pärleid ka peale.

Tikkimine oli päris aeganõudev. Aga peale selle tuleb veel pildistamine, millest ma juba eelmine kord rääkisin ja siis veel blogimine, mis on omaette teema. Ma hakkasin täna aru saama, miks paljud on jätnud oma blogid unarusse. Lihtsam on visata paar pilti Facebooki ja vsjoo! Tehtud! Aga ma tahaks lugeda ka lugu sinna juurde... Just sellepärast püüan ikka ise ka alati midagi kirja panna. Aitasin täna just ühel heal inimesel, kes polnud kaua bloginud, meelde tuletada, kuidas see asi käib. Kui pole selline arvuti-nuti-muti nagu mina, siis ega siin võibki olla esiotsa keeruline orienteeruda. Mulle see tehniline pool pole probleemiks, aga mida ja kuidas kirjutada, kuidas pildid välja kukuvad, selle peale võib pool päeva kuluda. Praegu aega õnneks on! Tegin 88 pilti, ei ühtki 100% head. Aga ei tee ka uusi, eks ma püüan areneda järgmistel kordadel. Fakt on see, et nüüd ma vajan statiivi. Või siis võtan järgmisel korral ikkagi teise objektiivi. Vähemalt leidsin seekord hea neutraalse tausta pildistamiseks.

Esimene kaart, mis oli ammu valmis tikitud, sai kaunistuseks sirelikimbu. Panin iga kaardi juurde ka vastavad niidid ja pärlid, mida kasutasin.

Sellele kaardile oli mitu varianti pilte prinditud, aga fuksiad jäid peale.

Rõõmsalt kevadine nartsissidega kaart sai ka hoopis teise pildi, mis algselt plaanitud.

Küpse vilja kuldkollane värvidemäng, südasuve ootus!

Pruun kaart oli kõige aeganõudvam tikkimistöö, terve rull pruuni üleminekuga niiti kulus nii ära, et pildile polnud niidipooli pannagi. Ühte nurka tikkisin pea 2 tundi!

Lõpuks türkiissinine koos hõbedaga. Õmblusmasina niit on see hõbedane. Kuna pilt oleks tikitud kiired ära katnud, sai siia sobitatud vaid üks õis.

Missugused on sinu lemmikud?