Scrapling

Kuulsin sõna "scrapling" esimest korda 4 aastat tagasi. Millalgi peale seda või veidi hiljem tegin ma selle kaardi. Nüüd mingi asja otsimise käigus jäi ta mulle näppu ja avastasin, et ma ju polegi seda varem näidanud. 

Scrapling on enamasti kindla mõõduga (3,8 x 11,4 cm) kitsas, piklik, alati kahekordne kaardikene. Tegelikult võivad mõõdud ka veidi varieeruda, pole nii kindlalt paika pandud kui ATC-del. Venekeelsetes blogides on kõrguseks 11,4 cm, aga kui tollidest teisendada, ei saa ma rohkem ega vähem kui 10,8.  Võib kasutada õnnitluskaardina, paki sildina, lillekimbu küljes, järjehoidjana... Otsisin täpsemat definitsiooni ja leidsin sellise kirjelduse: 

Scrapling sai alguse sellest, kui üritasime kaardivalmistamisel ära kasutada kõik jäägid, mis meil on. Täpsemalt, kui võtate 5 1/2" x 4 1/4" (meie mõistes siis ca 11 x 14 cm) kaardi ja lõikate ruudukujuliseks õnnitluskaardiks, jääb teile alles tükk, mille suurus on 1 1/2" x 4 1/4". Sellest tükist ja muudest jääkidest saabki  "mini" kaardi. 

Lihtsamalt öeldes - scrapling on kitsas topeltvolditud riba, mille lõikad ära, kui teed tavalisest ristkülikukujulisest kaardist ruudukujulise kaardi.

Mina tavaliselt väga postkaardisuurusi kaarte ei tee ega ammugi nendest omakorda ruudukujulisi, aga igasuguseid ribasid koguneb küll. Võiks ju veel scraplinge meisterdada.

Oma kaardikesele tegin distress tindiga tausta, sinna peale templi ja neediga kinnitatud liblika. 

Olen Pinteresti kausta kogunud ka mõned scraplingu näidised.

Kaua tehtud - kaunikene

Täpselt kuu saab mööda sellest, kui ma teega pabereid toonisin. Kogu selle aja tegelesin märkmiku projektiga. No see oli tõesti nagu mingi suur projekt, päris iga päev ei teinud, aga natukesehaaval nokitsesin ja vahepeal panin ka laagerduma, kui ideed otsa said. Alustasin sisuga, köitsin paberid ja vahelehed kokku ja siis asusin neid kaunistama. Kasutasin väljalõikeid, vanu ajalehti, templeid ja distress tinti Vintage Photo. Siis vaatasin, et pole veel nii vanaaegne välimus, midagi tahaks veel teha... Pritsida mingeid tindiplärakaid, aga kuidas, aga äkki mulle ei meeldi... Otsisin netist inspiratsiooni ja leidsin video, millest üht osa kasutasin. Just see, mida ta teeb alates umbes 22. sekundist - tõmbasin templipadjaga värvi kile peale, pritsisin vett ja siis panin märkmiku lehe sinna peale. Ma küll esimesena tegin tõmmise suvalisele paberile, et väga suurt üleujutust ei tuleks! :) Kile asemel on mul kasutusel poolik lauamatt. Need vanandatud leheküljed tegin ainult disainpaberist vahelehtede kõrvale. Disainpaberist lehtede vahel on pitsiribad ja see on nüüd küll puhtalt Maria pealt maha viksitud! :) Vahelehti tegin ainult 4 ja tavalisi lehti on 82. Suurus ikka A5 ehk käepärane postkaardisuurune formaat.

Ülemisel pildil on paremini näha ka järjehoidja. Sisekaantele tegin ka natuke templeid ja lisasin mõne väljalõike.

Järg on kaante käes. Tahtsin teha midagi sarnast nagu viimasel koolitusel, isegi savi ostsin väikse paki, aga seekord ei läinud käiku. Siin tekkis mul nüüd väike loominguline kriis, sest ei osanud kaante disaini välja mõelda. Värvitud kaaned seisid tükk aega laual ja ootasid ideevälgatust, see tuli samm-sammu haaval kuni lõpptulemuseni. Kaaned on 2mm papist ja värvisin need Fabrika Decoru Shabby Velour värviga, toon Milk Chocolate. Päris piimašokolaad ei ole, pigem õrnalt roosakas/lillakas, selline mõnus toon. Shabby Velour värvi võib otse papile kanda ilma mingi krundita ja katab väga hästi! Chipboardi (laserväljalõike) värvisin ka sama värviga, švammi abil. Kaantel kasutasin ka šablooni. Pean ütlema, et üllatusin kui head on Tim Holtzi šabloonid, kallid küll, aga hoopis tugevamad kui teised, mis mul olemas on. Kasutasin seda esimest korda, ostetud oli küll juba ammu.

Raamatu selg on linasest tugevamast kangast, see sai ka värvi peale ja templeid ka. Sahtlis jäid kogemata näppu roosakaslillad pärlid, mis täpselt järjehoidja pärliga sama tooni, nii said need ka kaanele kaunistuseks. Positiivsed tekstid (kaanel ja sees) printisin siit.

Disainpaberid ja väljalõiked on Craft O'Clock kolleksioonist Vintage Bisou. See sobis kui valatult kaane värviga kokku (vaata esimest pilti)! Kasutasin suurt 30x30 cm paberikomplekti, ainult kaanel on üks leht 15x15 komplektist (pool ees ja pool taga), sellist disaini suures ei olegi. 

Märkmikkudega tuleb vist nüüd paus, tahaks kaarte ja muid asju teha, kuigi see on päris raske, sest maja remondi tõttu olen kõik käsitööasjad kastidesse pakkinud. Aga midagi teen ikka, paar asja on lähiajal plaanis.

Junkbook

Lõpuks ometi sain oma koolitusel tehtud märkmiku üles pildistatud ja saan teilegi näidata. Täpselt 10 päeva tagasi toimus Tartus AireVaka Stuudios junkbook märkmiku koolitus, mida viis läbi Maria Lillepruun Tallinnast. Junkbook on selline märkmik, kuhu võib lisada erinevaid materjale: lisaks paberile veel kangast, pitsi, ümbrikke jms. Kui tõlkida sõna junk, siis see tähendab nii rämpsu, praaki kui ka vanakraami jms. Selline märkmik sisaldab leitud ja taaskasutatud materjale, ülejääke, mis me tavaliselt prügikasti viskame ja seda kasutatakse mälestuste, mõtete, ideede ja inspiratsiooni kogumiseks ja salvestamiseks. Põnev, eks?

Tegime märkmiku algusest kuni lõpuni, st köitsime sisu ja tegime kaaned. Tegelikkuses küll vastupidi, enne said kaaned valmis, siis sisu ja lõpuks panime märkmiku kokku.

Märkmiku kaaned katsime Fabrika Decoru Shabby Velour värviga. Esikaanel on savitrükk, mida ma polnud varem kunagi teinud. Kaunistuseks chipboard, mille katsime erinevate värvidega. 

Järjehoidja küljes ripub minipudel ja mõned puupärlid.

Sisse sai pandud erinevaid vintage pilte...

šablooniga kaunistatud paberit...

skeleteeritud lehti...

kangatükke

pitsi...

reljeeftrükis paberit ja väljalõikeid...

templeid...

kuivatatud taimede ja krakleepastaga kujundatud leht...

tükke vanast raamatust, ümbrik ja margid...

ja veel muud põnevat! Sisu kokkuköitmine oli minu jaoks lihtne, aga algul pidin ikka meelde tuletama, kuidas see käis. Kui tükk aega ei tee, ununeb ära. Kõige rohkem meeldis mulle linase kangaga kaetud selg. Ometi kord selline märkmik, mis probleemideta lahti käib! Kindlasti teen seda edaspidigi.

Meie koolituse pilte näeb Maria FB lehel Magic Attic Design. Aitäh, Maria, inspiratsiooni, ideede ja uute teadmiste eest! 

Oli üks ääretult põnev tegemine ja kogu päev oli mul kui maraton! Kõigepealt pidin hommikul (bussijuhi süül, ise tunnistas üles) peaaegu bussist maha jääma, siis 6,5 tundi intensiivset koolitust, viimasel minutil spurtisin pooljoostes bussijaama poole. Nagu ikka, lõppes roheline tuli fooris just siis kui mina sinna jõudsin, nii kaks korda ja lõpuks napilt jõudsin bussile! Uhh! Oli see alles päev! :)

Kangaga kaetud märkmik

Seekord siis hoopis teises stiilis märkmik. Tahtsin teha midagi looduseteemalist ja mul oli olemas ScrapMir paberiplokk "Cozy Forest". Ma olen lihtsalt armunud nendesse paberitesse ja juba tellisingi veel selle sarja tooteid. Plaan on kunagi teha ka scrapalbum samas stiilis.

Tegin märkmiku kaaned videoõpetuse järgi. Lisaks sellele videole, mis on kolmas osa, on ka esimene osa sisulehtede toonimisest ja teine osa sisuploki köitmisest.

Näitan ka üht loomingulise protsessi pilti, kus kaaned on valmis ja sisuplokk on valmis. Märkmikus on pruunid ökopaberid ja ka mõned disainpaberid, kokku 180 lk A5 suuruses. Mul kulus 42 A4 suuruses ökopaberit ja 3 samasuurt disainpaberit. Õmblesin lehed kolmekaupa. See ökopaber pole vist kõige parem, servad hoiavad veidi kaardu ja võib-olla osaliselt ka sellepärast ei taha mu märkmik hästi kinni püsida. Teiseks veel see, et kui alguses mõõtsin sisuploki paksuseks 1,3 cm, siis pärast esi- ja tagakaane lehtede lisamist sain paksuseks juba 1,5. Aga mul olid kaaned valmis... Ilmselgelt oli tegu, et sisuplokk kaante vahele ära mahutada. Sisuploki eesmise ehk kõige pikema serva lõikasin vaibanoaga tasaseks. Esmalt proovisin hästi vähe maha võtta, aga nii läks asi lappama. Võtsin siis veidi kaugemalt, kokku läks pool cm maha. Kaptaalpaela asemel on tavaline pael, mille vahele liimisin nööri. Eelmisel märkmikul sai kaptaaliks pits. Kaptaalpael on siis see, mis raamatuselja otstesse liimitakse, et oleks ilus ja ka kaitseks raamatut.

Raamatu kaantele liimisin kõigepealt õhukese vatiini. Kuna nii õhukest ei olnud, siis rebisin paksemast ühe kihi. Nii kaante kui ka seljakanga töötlesin liimiriidega, et ikka vastu peaks ja palju parem oli liimida ka papile. Heleroheline kangas oli muidu päris hõre. Kõige huvitavam oli õmblemine. Oma uut masinat ma ära lõhkuda ei tahtnud, seega otsisin vana masina välja. Õmblemine toimus nii, et ma praktiliselt käsitsi väntasin kogu selle kupatuse läbi. Ja mul oli "ainult" 1,5 mm papp. Lõpuks sain ikka rahuldavalt hakkama, vähemalt pealtpoolt meeldivad mulle väga need õmblused.

Siin on nüüd ilusti näha roheline kaptaalpael, mis annab sisuplokile viimistletud välimuse.

Märkmiku esi- ja tagakaanele tegin ka tasku nii nagu poolelioleva töö pildilt näha. Järgmisel korral ma siiski teeks need teistmoodi, ei kleebiks ümber kaanepaberi.

Osa lehti kaunistasin templitega...

...ja mõned ka väljalõigetega.

Köitmist tuleb veel õppida, praegu ma veel päris rahul tulemusega ei ole. Ikkagi on miski, millest ma aru ei saa. See tuleb välja uurida ehk tuleb veel katsetada ja märkmikke teha... 

Tegin video ka, et oleks veel rohkem näha, igat lehekülge ju ei pildista ja ega filmile ka kõik ei jäänud, vaid need mis näpu alla sattusid. Telefonis on videopilt hea, aga arvutikasutajal soovitan suuremalt YouTube´s vaadata kuna see väike pilt virvendab (mobiiliga tehtud) ja valige ikka alati HD kvaliteet. 

Kasutatud disainpaberid:

ScrapMir - Cozy Forest 12''

Scrap Mir - Cozy Forest - Set of die cuts

Beebipoisile

Tere üle tüki aja! Vahepeal tegelesin nii õmblemise kui kudumisega ja mõtlesin, kas ma üldse enam kaarte hakkan tegema... Ja mis ma siis teen kogu selle kokkuahnitsetud varandusega? :) Ja tellisin ikka vahetevahel mõne uue paberi...

Aga siis ühel hetkel, kui olin haigena kodus ja tervis oli juba piisavalt hea, et natuke midagi nokitseda, tuli äkki tahtmine midagi teha. Paberist. Otsisin välja oma aastatetagused poolikud kaardid ja mõtlesin, et nüüd on õige aeg need lõpuks valmis teha. Sinised katsikukaardid. Neid sai kaks. Ja eile lõpetasin veel kaks poolikut kaarti. Nii et kokku 4 kaarti. Hakkan siis aga otsast näitama.

Esimesena kaart beebipoisile. Mul oli valmis ainult distresstindiga toonitud taust, pilt ja laserväljalõige. Kuna teine kaart on mul ruumiline ja rikkalikum, siis selle tahtsin teha võimalikult lihtsa ja sellise, mis mahub ka ümbrikusse. Kõiku läksid tulbi lõiketerad, mis juba ammu oma aega ootasid. Tulbid värvisin ka sama sinise distress tindiga (faded jeans) ja lehed rohelisega. Kuna see lõiketera on natuke nadi selles suhtes, et lehti ja õisi ei saa eraldi välja lõigata, siis tundus värvimine kõige mõistlikum variant. Natuke sära ja sädelust lisasin ka.

Kaardi mõõdud on 12,3x17,5 cm. Otsib oma beebipoissi!

Teekarp

Jälle on suur hulk vett merre voolanud ja blogis ainult vaikus, aga seda viga annab parandada. Sel nädalal olen täiesti paberitööde lainel. Vähemalt kolm tööd püüan teile ette näidata.

Täna näitan teekarpi, mille tegime käsitööringis. Esmalt püüti mulle õpetamist kaela sokutada, aga ma kuidagi ei võtnud vedu. Õnneks leidus meie hulgas kohe Birgit, keda õnnestus pehmeks rääkida. Nii ma saingi rahulikult karbitegu nautida. Tegin ikka nii nagu harjunud tegema, ainult vaheseinad kinnitasin teistmoodi - lihtsamalt. Põhi ja tagasein olid eelnevalt kaetud paberiga. Vaheseinad katsin samamoodi paberiga, ilma mingite varudeta, täpselt papi suuruselt. Siis liim servadesse ja vahesein oma kohale! Ei mingit kolme paberi mõõtmist-lõikamist-liimimist ja tulemus jääb ilus puhas. Eks mõlemal moodusel on oma head ja vead. Algul kahtlesin küll, kas ühendus jääb nii piisavalt tugev, aga praegu tunduvad vaheseinad küll kindlalt kinni olevat. Detailid peavad muidugi olema väga täpselt mõõdus.

Kaunistamise jätsin koduseks ülesandeks. Kasutasin paberiga samas sarjas olevaid väljalõikeid (mis tuli ise välja lõigata).

Kasutatud töövahendid ja materjalid:

Craft O'Clock - AND REMEMBER

Craft O'Clock - AND REMEMBER - EXTRAS