Küünlakaartide õpituba

Tere üle hulga aja! Ma olen sel aastal ikka väga laisk olnud kaartide tegemisel. Kuidagi olen rohkem muu käsitöö lainel. Aga nüüd tuli Käsitööklubis teemaks küünlakaartide valmistamine ja tuli mugavustsoonist välja tulla! :)

Mul oli üks varasem kaart olemas ja ühe tegin veel näidiseks. Sealsamas aastatetaguses postituses on ka küünlakaardi joonis ja õpetus, kui kellelgi peaks olema soovi järgi teha. 

Ja nüüd siis minu "õpilaste" kaardid. Komplekt väljalõikeid oli kõigil sama. Need lõikasin juba kodus valmis. Ülejäänu tegime koos kohapeal. 

Kevadised kaardid

Käisin üle pika aja taas midagi uut õppimas. Pea kaks aastat oli koroonapaus. Seekord aga esimest korda Võrus Crafteris ja teist korda Keiu koolitusel. 

Tegime kevadisi lilli. Keiu ei osta ühtegi paberlille, isegi tolmukad teeb ise ja õpetas meile ka. Kui lilled tehtud, siis valmistasime salvrätipiltidega tausta, lisasime värvi taustale, värvisime ka lehed ja lõpuks panime kaardi kokku. Ega ma väga rahul oma tehtuga ei ole, aga eks see oligi õppimine ja järgmised saavad juba paremad. Mu meelest said taustad liiga intensiivsed ja üldmulje jääb veidi rahutu. Koolitusel ma ei jõudnudki kaarte päris valmis teha, kodus lisasin "veetilgad", lisaks tegin kellukad üle Glossy Accents´iga. 

Veel valgeid roose

Seekord tegime roose käsitööringis. Sain jälle õpetajarollis olla. Ühe roosi tegin kodus valmis, seekord mitte kuumaliimiga nagu kõik teised on tehtud, vaid PVA-ga. Kõigil pole liimipüstoleid ja seetõttu sai teistmoodi katsetatud. Mõnes mõttes on liimiga variant isegi parem. Aega läheb ehk veidi rohkem, aga tulemus on puhtam. Meil oli kasutada tavaline valge joonistusploki paber, 120g. Pean ütlema, et see polnud nii hea, aga täiesti tehtav. Tulebki katsetada erinevaid pabereid, sest 120g paber võib olla täiesti erinev - pehmem, jäigem, painduvam... Ja lehed võib ka vabalt lõigata 120g paberist, paksem on liiga jäik ja allub vormimisele kehvasti. 

Eelmisel korral jagasime prinditud lilled kõigile kätte, et saaks kodus välja lõigata. See lõikamine võtab ikka oma aja. Võtsin aega:  minul kui kogenud lõikajal kulus täpselt tund. Naised ütlesid, et neil kulus 1,5-2 tundi.  

Minu näidis siis seekord selline:

Mõned pildid ka käsitööringist:

Kaardid meestele

16. oktoobril toimusid üle Eesti korraga eri paigus Käsitöökojad üle maa. Meie Põlva Käsitööklubi korraldas käsitööpäeva Himmaste külakeskuses. Vaadata sai näitusi ja osaleda neljas õpitoas. Meie Eglega tegime kaartide õpituba, kumbki omas stiilis. Kuna on käsitöö meeste aasta, siis teema sai valitud vastavalt sellele. 

Mina valmistasin kodus ette kaarditoorikud, lõikasin mõõtu disainpaberid, väntasin masinaga hunniku sügisesi lehti, printisin posu pilte ja tekste. Põhimõtteliselt sai õpitoas igaüks omale meeldivad elemendid lihtsalt kokku sobitada, nii et ei midagi keerulist. Paar näidist jõudsin ka eelmisel õhtul valmis teha. Need said sellised:

Praegusel keerulisel ajal oli rahvast vähevõitu, aga mulle väga meeldis selline rahulik kulgemine. Igaühega sai individuaalselt tegeleda, kõigil oli aega. Ühel sai kaart valmis, istus kohe uus tegija asemele, vahel harva ka kaks. Ja kõigil tekkis kohe eesmärk, kellele kaart teha: vennale, onule, pojale... Tulemused siin näha: 

Junkbook

Lõpuks ometi sain oma koolitusel tehtud märkmiku üles pildistatud ja saan teilegi näidata. Täpselt 10 päeva tagasi toimus Tartus AireVaka Stuudios junkbook märkmiku koolitus, mida viis läbi Maria Lillepruun Tallinnast. Junkbook on selline märkmik, kuhu võib lisada erinevaid materjale: lisaks paberile veel kangast, pitsi, ümbrikke jms. Kui tõlkida sõna junk, siis see tähendab nii rämpsu, praaki kui ka vanakraami jms. Selline märkmik sisaldab leitud ja taaskasutatud materjale, ülejääke, mis me tavaliselt prügikasti viskame ja seda kasutatakse mälestuste, mõtete, ideede ja inspiratsiooni kogumiseks ja salvestamiseks. Põnev, eks?

Tegime märkmiku algusest kuni lõpuni, st köitsime sisu ja tegime kaaned. Tegelikkuses küll vastupidi, enne said kaaned valmis, siis sisu ja lõpuks panime märkmiku kokku.

Märkmiku kaaned katsime Fabrika Decoru Shabby Velour värviga. Esikaanel on savitrükk, mida ma polnud varem kunagi teinud. Kaunistuseks chipboard, mille katsime erinevate värvidega. 

Järjehoidja küljes ripub minipudel ja mõned puupärlid.

Sisse sai pandud erinevaid vintage pilte...

šablooniga kaunistatud paberit...

skeleteeritud lehti...

kangatükke

pitsi...

reljeeftrükis paberit ja väljalõikeid...

templeid...

kuivatatud taimede ja krakleepastaga kujundatud leht...

tükke vanast raamatust, ümbrik ja margid...

ja veel muud põnevat! Sisu kokkuköitmine oli minu jaoks lihtne, aga algul pidin ikka meelde tuletama, kuidas see käis. Kui tükk aega ei tee, ununeb ära. Kõige rohkem meeldis mulle linase kangaga kaetud selg. Ometi kord selline märkmik, mis probleemideta lahti käib! Kindlasti teen seda edaspidigi.

Meie koolituse pilte näeb Maria FB lehel Magic Attic Design. Aitäh, Maria, inspiratsiooni, ideede ja uute teadmiste eest! 

Oli üks ääretult põnev tegemine ja kogu päev oli mul kui maraton! Kõigepealt pidin hommikul (bussijuhi süül, ise tunnistas üles) peaaegu bussist maha jääma, siis 6,5 tundi intensiivset koolitust, viimasel minutil spurtisin pooljoostes bussijaama poole. Nagu ikka, lõppes roheline tuli fooris just siis kui mina sinna jõudsin, nii kaks korda ja lõpuks napilt jõudsin bussile! Uhh! Oli see alles päev! :)

Scrapalbum Flowers Story

Täpselt sel ajal, märtsi keskel, kui Eestis kuulutati välja eriolukord, pidi meil Tartus toimuma Mariusz Gierszewski (Poolast) minialbumi koolitus. Ja veel teisi koolitusi, mis kõik ära jäid. Aga nüüd on see tehtud! Videokoolitusena. Saime posti teel kõik vajaminevad materjalid ja minul kui aeglasel tegijal oli isegi lihtsam video järgi teha. Thank You, Mariusz! :)

Selline ta siis sai. Albumi välised mõõdud on ca 16,5x17x6,5cm. Piltide jaoks lugesin kokku 27 suuremat ja väiksemat kohta. Päris 1:1 ei teinud, aga põhilise siiski.

Fotode jaoks on mõeldud nii kahepoolsed paelaga seotavad kohad kui ka illustreeritud raamid, kuhu saab oma pildi asemele panna.

Albumi kahekordsete lehtede vahel on ka kohad fotode jaoks. Tegin need vahekaardid natuke teistmoodi - esiteks lõikasin need natuke lühemaks, et nad välja ei ulatuks ja teiseks liimisin sinna ülejäänud paelast aasad, et oleks mugavam neid välja tõmmata.

Kaanepaberi lõikasin esimese hooga valesti välja, aga tulemus mulle isegi meeldib.

Olen juba ammu tahtnud scrapalbumit teha, nüüd võib linnukese kirja panna, et tehtud! Polnudki midagi hullu, tooriku tegemine iseenesest on lihtne, aga lehtede kaunistamisega on omajagu tegemist. Eriti kui võtta mõni keerulisem projekt ette. See album ei jää kindlasti viimaseks!

Lõpetuseks veel ülevaatlik video. Seekord filmisin fotokaga. Kvaliteet sai ikka palju parem kui telefoniga. Ja välja nuputasin ka, kuidas seda teha. Terve Youtube sai läbi kammitud, et teada saada kuidas nad neid videoid teevad (tasub otsida märksõnadega overhead video ja видео сверху). Siinkohal üks link, kus on erinevaid variante pildistamiseks/filmimiseks. Kuna mul üks odav kunagi Selverist ostetud statiiv on siiski olemas, siis ajas see asja ära. Minul oli see variant, kus rohelised õunad on laual, ainult telefoni asemel kaamera ja kolmas statiivi jalg oli vastu kappi. Töötas!

Sügisene küllus

Üle tüki aja käisin jälle koolitusel AireVaka Stuudios ja see oli väga inspireeriv! Ma olingi nii-öelda "maha käinud" ja vajasin hädasti üht sellist positiivset laengut. Seekord oli teemaks sügisene karp-kaart ja õpetajaks Keiu. Meie tööd tulid kõik väga kenad ja värvirõõmsad. Lilled tegime ka ise, tagetesed ja eriti armsad lillad astrid. Sain nii mõnegi uue nipi, näiteks kavatsen ma edaspidigi lehti rohkem ise värvida. Alati on jama, et pole seda õiget rohelist paberit. Juba lõikasingi suure portsu valgeid lehti välja järgmiste kaartide jaoks. Neile koolitusel valminud kaartidele tuleb lisa õige pea.

Rahvuslikus stiilis quilling

Nädal tagasi käisin järjekordsel, juba viiendal quillingu koolitusel. Ikka Mari Jundase juhendamisel. Seekord oli juubeliaastale vääriline rahvuslik teema. Õppisime tegema moone, rukkililli, karikakraid, viljapäid ja vankriratast. Lisaks veel kaardi tagumisele poolele paelaga seotav rahatasku. Õpitoas läks 4 tundi nagu lennates ja kaardi lõpetamine jäi koduseks tööks. Täna sai kaart valmis. Kaardi rohelistes toonides taustapaberi oleks võinud küll teisiti paigutada, aga mis tehtud, see tehtud. Järgmisel korral püüan rohkem ette mõelda.

26.02.2019

Kaart sai juurde ka karbi.

ATC

Täna räägin siis lähemalt teisest mixed media koolitusest Maria Lillepruuni juhendamisel. Tutvusime kõigepealt erinevate väikevormidega, millest mõnedest ma polnud varem kuulnudki - inchie, rinchie, twinchie jne. Väga vahvad asjad on ka scrapling - kitsad, piklikud, kahekordsed kaardikesed, enamasti mõõduga 3,80x11,40 cm. Tag on mulle tuttav asi. Põhimõtteliselt nagu silt, mida võib paki külge või kaardi asemel kingikotti pista. Neid tehakse igas mõõdus. Näiteks sellised.

Samuti tean ma, misasi on ATC - see on Artist Trading Card ehk siis eesti keeles artisti vahetuskaart. Selle lõi Šveitsi kunstnik M. Vänçi Stirnemann 1997. aastal. Kaardid on kindla mõõduga 2,5x3,5 tolli (64x89 mm), samas mõõdus, mis enamuses mängukaarte. Teisel pool on tegija andmed, seeria nimi ja valmistamise aeg. Nii et need on omamoodi visiitkaardid. Täpsemalt saab lugeda inglise keeles Wikipediast. Neid kaarte ei müüa, vaid ainult vahetatakse või kingitakse. Tehakse seeriatena ja kasutatakse kõikvõimalikke erinevaid tehnikaid.

Mina sain oma esimese ATC kingiks Kaialt. Aasta oli siis 2012 ja käisin siis oma esimeses scrapbookingu õpitoas, ikka Kaia juhendamisel. Tookord lubasin endale, et kui mina oma esimese ATC seeria valmis teen, saab Kaia esimese kaardi endale. Aega läks 6 aastat, aga lubadus saab nüüd teoks. Kaia valis oma kaardi välja! :) Ühe jätan endale ja kaks on veel vabad! Minu esimene ATC seeria sai nimeks Spring (Kevad).

1. jääb endale

2. Eve

3. Kaia

4. Gerly

ATC koolituse pilte näeb Magic Attic Design FB lehel.