Scrapling

Kuulsin sõna "scrapling" esimest korda 4 aastat tagasi. Millalgi peale seda või veidi hiljem tegin ma selle kaardi. Nüüd mingi asja otsimise käigus jäi ta mulle näppu ja avastasin, et ma ju polegi seda varem näidanud. 

Scrapling on enamasti kindla mõõduga (3,8 x 11,4 cm) kitsas, piklik, alati kahekordne kaardikene. Tegelikult võivad mõõdud ka veidi varieeruda, pole nii kindlalt paika pandud kui ATC-del. Venekeelsetes blogides on kõrguseks 11,4 cm, aga kui tollidest teisendada, ei saa ma rohkem ega vähem kui 10,8.  Võib kasutada õnnitluskaardina, paki sildina, lillekimbu küljes, järjehoidjana... Otsisin täpsemat definitsiooni ja leidsin sellise kirjelduse: 

Scrapling sai alguse sellest, kui üritasime kaardivalmistamisel ära kasutada kõik jäägid, mis meil on. Täpsemalt, kui võtate 5 1/2" x 4 1/4" (meie mõistes siis ca 11 x 14 cm) kaardi ja lõikate ruudukujuliseks õnnitluskaardiks, jääb teile alles tükk, mille suurus on 1 1/2" x 4 1/4". Sellest tükist ja muudest jääkidest saabki  "mini" kaardi. 

Lihtsamalt öeldes - scrapling on kitsas topeltvolditud riba, mille lõikad ära, kui teed tavalisest ristkülikukujulisest kaardist ruudukujulise kaardi.

Mina tavaliselt väga postkaardisuurusi kaarte ei tee ega ammugi nendest omakorda ruudukujulisi, aga igasuguseid ribasid koguneb küll. Võiks ju veel scraplinge meisterdada.

Oma kaardikesele tegin distress tindiga tausta, sinna peale templi ja neediga kinnitatud liblika. 

Olen Pinteresti kausta kogunud ka mõned scraplingu näidised.

Kaua tehtud - kaunikene

Täpselt kuu saab mööda sellest, kui ma teega pabereid toonisin. Kogu selle aja tegelesin märkmiku projektiga. No see oli tõesti nagu mingi suur projekt, päris iga päev ei teinud, aga natukesehaaval nokitsesin ja vahepeal panin ka laagerduma, kui ideed otsa said. Alustasin sisuga, köitsin paberid ja vahelehed kokku ja siis asusin neid kaunistama. Kasutasin väljalõikeid, vanu ajalehti, templeid ja distress tinti Vintage Photo. Siis vaatasin, et pole veel nii vanaaegne välimus, midagi tahaks veel teha... Pritsida mingeid tindiplärakaid, aga kuidas, aga äkki mulle ei meeldi... Otsisin netist inspiratsiooni ja leidsin video, millest üht osa kasutasin. Just see, mida ta teeb alates umbes 22. sekundist - tõmbasin templipadjaga värvi kile peale, pritsisin vett ja siis panin märkmiku lehe sinna peale. Ma küll esimesena tegin tõmmise suvalisele paberile, et väga suurt üleujutust ei tuleks! :) Kile asemel on mul kasutusel poolik lauamatt. Need vanandatud leheküljed tegin ainult disainpaberist vahelehtede kõrvale. Disainpaberist lehtede vahel on pitsiribad ja see on nüüd küll puhtalt Maria pealt maha viksitud! :) Vahelehti tegin ainult 4 ja tavalisi lehti on 82. Suurus ikka A5 ehk käepärane postkaardisuurune formaat.

Ülemisel pildil on paremini näha ka järjehoidja. Sisekaantele tegin ka natuke templeid ja lisasin mõne väljalõike.

Järg on kaante käes. Tahtsin teha midagi sarnast nagu viimasel koolitusel, isegi savi ostsin väikse paki, aga seekord ei läinud käiku. Siin tekkis mul nüüd väike loominguline kriis, sest ei osanud kaante disaini välja mõelda. Värvitud kaaned seisid tükk aega laual ja ootasid ideevälgatust, see tuli samm-sammu haaval kuni lõpptulemuseni. Kaaned on 2mm papist ja värvisin need Fabrika Decoru Shabby Velour värviga, toon Milk Chocolate. Päris piimašokolaad ei ole, pigem õrnalt roosakas/lillakas, selline mõnus toon. Shabby Velour värvi võib otse papile kanda ilma mingi krundita ja katab väga hästi! Chipboardi (laserväljalõike) värvisin ka sama värviga, švammi abil. Kaantel kasutasin ka šablooni. Pean ütlema, et üllatusin kui head on Tim Holtzi šabloonid, kallid küll, aga hoopis tugevamad kui teised, mis mul olemas on. Kasutasin seda esimest korda, ostetud oli küll juba ammu.

Raamatu selg on linasest tugevamast kangast, see sai ka värvi peale ja templeid ka. Sahtlis jäid kogemata näppu roosakaslillad pärlid, mis täpselt järjehoidja pärliga sama tooni, nii said need ka kaanele kaunistuseks. Positiivsed tekstid (kaanel ja sees) printisin siit.

Disainpaberid ja väljalõiked on Craft O'Clock kolleksioonist Vintage Bisou. See sobis kui valatult kaane värviga kokku (vaata esimest pilti)! Kasutasin suurt 30x30 cm paberikomplekti, ainult kaanel on üks leht 15x15 komplektist (pool ees ja pool taga), sellist disaini suures ei olegi. 

Märkmikkudega tuleb vist nüüd paus, tahaks kaarte ja muid asju teha, kuigi see on päris raske, sest maja remondi tõttu olen kõik käsitööasjad kastidesse pakkinud. Aga midagi teen ikka, paar asja on lähiajal plaanis.

Junkbook

Lõpuks ometi sain oma koolitusel tehtud märkmiku üles pildistatud ja saan teilegi näidata. Täpselt 10 päeva tagasi toimus Tartus AireVaka Stuudios junkbook märkmiku koolitus, mida viis läbi Maria Lillepruun Tallinnast. Junkbook on selline märkmik, kuhu võib lisada erinevaid materjale: lisaks paberile veel kangast, pitsi, ümbrikke jms. Kui tõlkida sõna junk, siis see tähendab nii rämpsu, praaki kui ka vanakraami jms. Selline märkmik sisaldab leitud ja taaskasutatud materjale, ülejääke, mis me tavaliselt prügikasti viskame ja seda kasutatakse mälestuste, mõtete, ideede ja inspiratsiooni kogumiseks ja salvestamiseks. Põnev, eks?

Tegime märkmiku algusest kuni lõpuni, st köitsime sisu ja tegime kaaned. Tegelikkuses küll vastupidi, enne said kaaned valmis, siis sisu ja lõpuks panime märkmiku kokku.

Märkmiku kaaned katsime Fabrika Decoru Shabby Velour värviga. Esikaanel on savitrükk, mida ma polnud varem kunagi teinud. Kaunistuseks chipboard, mille katsime erinevate värvidega. 

Järjehoidja küljes ripub minipudel ja mõned puupärlid.

Sisse sai pandud erinevaid vintage pilte...

šablooniga kaunistatud paberit...

skeleteeritud lehti...

kangatükke

pitsi...

reljeeftrükis paberit ja väljalõikeid...

templeid...

kuivatatud taimede ja krakleepastaga kujundatud leht...

tükke vanast raamatust, ümbrik ja margid...

ja veel muud põnevat! Sisu kokkuköitmine oli minu jaoks lihtne, aga algul pidin ikka meelde tuletama, kuidas see käis. Kui tükk aega ei tee, ununeb ära. Kõige rohkem meeldis mulle linase kangaga kaetud selg. Ometi kord selline märkmik, mis probleemideta lahti käib! Kindlasti teen seda edaspidigi.

Meie koolituse pilte näeb Maria FB lehel Magic Attic Design. Aitäh, Maria, inspiratsiooni, ideede ja uute teadmiste eest! 

Oli üks ääretult põnev tegemine ja kogu päev oli mul kui maraton! Kõigepealt pidin hommikul (bussijuhi süül, ise tunnistas üles) peaaegu bussist maha jääma, siis 6,5 tundi intensiivset koolitust, viimasel minutil spurtisin pooljoostes bussijaama poole. Nagu ikka, lõppes roheline tuli fooris just siis kui mina sinna jõudsin, nii kaks korda ja lõpuks napilt jõudsin bussile! Uhh! Oli see alles päev! :)

Kangaga kaetud märkmik

Seekord siis hoopis teises stiilis märkmik. Tahtsin teha midagi looduseteemalist ja mul oli olemas ScrapMir paberiplokk "Cozy Forest". Ma olen lihtsalt armunud nendesse paberitesse ja juba tellisingi veel selle sarja tooteid. Plaan on kunagi teha ka scrapalbum samas stiilis.

Tegin märkmiku kaaned videoõpetuse järgi. Lisaks sellele videole, mis on kolmas osa, on ka esimene osa sisulehtede toonimisest ja teine osa sisuploki köitmisest.

Näitan ka üht loomingulise protsessi pilti, kus kaaned on valmis ja sisuplokk on valmis. Märkmikus on pruunid ökopaberid ja ka mõned disainpaberid, kokku 180 lk A5 suuruses. Mul kulus 42 A4 suuruses ökopaberit ja 3 samasuurt disainpaberit. Õmblesin lehed kolmekaupa. See ökopaber pole vist kõige parem, servad hoiavad veidi kaardu ja võib-olla osaliselt ka sellepärast ei taha mu märkmik hästi kinni püsida. Teiseks veel see, et kui alguses mõõtsin sisuploki paksuseks 1,3 cm, siis pärast esi- ja tagakaane lehtede lisamist sain paksuseks juba 1,5. Aga mul olid kaaned valmis... Ilmselgelt oli tegu, et sisuplokk kaante vahele ära mahutada. Sisuploki eesmise ehk kõige pikema serva lõikasin vaibanoaga tasaseks. Esmalt proovisin hästi vähe maha võtta, aga nii läks asi lappama. Võtsin siis veidi kaugemalt, kokku läks pool cm maha. Kaptaalpaela asemel on tavaline pael, mille vahele liimisin nööri. Eelmisel märkmikul sai kaptaaliks pits. Kaptaalpael on siis see, mis raamatuselja otstesse liimitakse, et oleks ilus ja ka kaitseks raamatut.

Raamatu kaantele liimisin kõigepealt õhukese vatiini. Kuna nii õhukest ei olnud, siis rebisin paksemast ühe kihi. Nii kaante kui ka seljakanga töötlesin liimiriidega, et ikka vastu peaks ja palju parem oli liimida ka papile. Heleroheline kangas oli muidu päris hõre. Kõige huvitavam oli õmblemine. Oma uut masinat ma ära lõhkuda ei tahtnud, seega otsisin vana masina välja. Õmblemine toimus nii, et ma praktiliselt käsitsi väntasin kogu selle kupatuse läbi. Ja mul oli "ainult" 1,5 mm papp. Lõpuks sain ikka rahuldavalt hakkama, vähemalt pealtpoolt meeldivad mulle väga need õmblused.

Siin on nüüd ilusti näha roheline kaptaalpael, mis annab sisuplokile viimistletud välimuse.

Märkmiku esi- ja tagakaanele tegin ka tasku nii nagu poolelioleva töö pildilt näha. Järgmisel korral ma siiski teeks need teistmoodi, ei kleebiks ümber kaanepaberi.

Osa lehti kaunistasin templitega...

...ja mõned ka väljalõigetega.

Köitmist tuleb veel õppida, praegu ma veel päris rahul tulemusega ei ole. Ikkagi on miski, millest ma aru ei saa. See tuleb välja uurida ehk tuleb veel katsetada ja märkmikke teha... 

Tegin video ka, et oleks veel rohkem näha, igat lehekülge ju ei pildista ja ega filmile ka kõik ei jäänud, vaid need mis näpu alla sattusid. Telefonis on videopilt hea, aga arvutikasutajal soovitan suuremalt YouTube´s vaadata kuna see väike pilt virvendab (mobiiliga tehtud) ja valige ikka alati HD kvaliteet. 

Kasutatud disainpaberid:

ScrapMir - Cozy Forest 12''

Scrap Mir - Cozy Forest - Set of die cuts

Kihiline kaart

Täna näitan teist kaarti samade lilledega nagu eelmises postituses. Ja nagu lubasin, siis midagi hoopis teistsugust, palju rikkalikumat. Kui taust oli valmis, siis vaatasin, et ega ikka ei sobi need lilled siia. Vaatasin oma lillevaru ka üle, aga midagi nagu ei haakunud. Rebisin veel ühe roosa kihi kõige pealmiseks ja nüüd hakkas juba looma. Selline mitmekihiline ta siis saigi. 

Lilleline juubelikaart

Lõbutsesin taas brushodega. Seekord kasutasin värvimiseks pintslit ja seekord olid mul komplektis ka lõiketerad. Kohe palju mugavam lilli välja lõigata kui käsitsi. Olen endale varunud veel mitmeid erinevaid komplekte templitest ja lõiketeradest, nii et ajapikku ehk jõuan neid kõiki ka katsetada. Sellest kaardist jäid ka mõned lilled üle, aga nendega proovin hoopis teistmoodi kaarti teha kui see siin. Varsti näete!

Punased õied

Tegin jälle ühe brushodega värvitud kaardi. Seekord on peale lillede brushoga värvitud ka taust. Pean ütlema, et taustaga oli veidi rohkem tegemist, aga lõpuks sai päris huvitav. Ikka föönitasin kuivaks, siis veel brushot ja vett ja nii mitu korda, kuni soovitud tulemus käes.

Lisaks tegin veel paari kaardi jagu lilli ühele tuttavale, aga neid pildi peale ei saanudki. Kuna ta soovis just roosat, siis püüdsin teha heledamad ja mõned isegi õnnestusid. Brushodega värvimine on etteaimamatu, kunagi ei tea, mis välja tuleb, aga nii ongi põnev. Kuna eelmised kaardid said ka kõik otsa, siis tuleb vist taas värvimine ette võtta.