Emale

Üks kaardike üle tüki aja. Järjekordne "kleepsukaart", mis seekord sai tehtud emadepäevaks emale. Mõned on veel valmimisjärgus, aga need siis edaspidi. 

Nendest kaardikomplektidest kirjutasin täpsemalt eelmises postituses. 

Kaardi sisse lisasin reljeeftrükis paberi, millele püüdlikult maalisin teksti. Kahjuks päris tindiga kalligraafia sulepea minuga koostööd ei teinud, tuli kasutada kalligraafia markerit. Hea oli vaadata kirjakunsti kursuse kausta, peaks jälle harjutama hakkama. 

Varsti on jälle jõulud :)

Uusaasta esimestel päevadel tegin valmis ühed poolikult seisma jäänud kaardid. Kuna uute sarnaste toorikute tellimine on päevakorras (veel pühapäevani, 10. jaanuarini grupis Käsitöötarbed tellimisega! saab tellida neid ja niidigraafika komplekte ka), siis tuli meelde, et mul ju eelmisedki lõpetamata. Juba 4 aastat tagasi alustasin nendega ja nii nad karbis seisid ja ootasid. 

Mustrid olid mul ära laotud, aga 3-D pildid välja lõikamata ja kokku panemata. See on üsna tüütu töö, eks kunagi seepärast pooleli jäigi. Kõigile kaartidele liimisin sisse ka valged paberid kirjutamiseks. Viimane, jõulutähega, on teisest komplektist ja sinna said ka sisse kaunistused. Jõulutähe 3-D pilt on aga pärit saksa ajakirjast Kreativ mit Karten, mis mul kunagi oli tellitud ja mida nüüdseks kahjuks enam ei ilmu. 

Lähedalt ka neist kleepsudest üks pilt, et oleks asjast ettekujutus.

Komplekt Dot and Do näeb välja selline. Värvilised kaarditoorikud, valged trükitud mustriga kaardid, 3-D piltidega leht ja läikivad kleepsud, mis tulevad siis ettetrükitud kohta asetada. Detailid on väga pisikesed ja nende kättesaamiseks kasutasin nõela. Keda huvitab, võib täpsemalt vaadata videost. Seal näitab nii niidigraafika kui ka käesolevat kleepimistehnikat. Vot selline nikerdamine. Mulle meeldib, tekitab sõltuvust! :) 

Hüvasti, 2020

Kuna kõik teevad, ei saa teistest maha jääda! :) Minult siis ka väike kokkuvõte eelmise aasta tegemistest. Ma polnud paberitööde osas eriti produktiivne, aga samas paljusid asju tegin esmakordselt. Töid kokku lugeda oli lihtne, vaid 20 asja: 

*14 kaarti (neist 6 niidigraafikaga)

*4 märkmikku 

*1 album 

*1 scrapalbum

Ühel koolitusel käisin eelmisel aastal - Maria juhendamisel valmis junkbook. Teise tegin juba kodus ise, toonisin teega paberit ja jäin kokkuvõttes väga rahule. Veel valmisid lilla mixed-media märkmik ja üks looduseteemaline. Õppisin palju uut märkmiku köitmisest. 

Scrapalbumi koolitus jäi koroona tõttu ära, aga saime videokoolituse ja väike märkmik sai tehtud. Nüüd tahaks midagi suuremat teha. Materjali olen juba piisavalt varunud.

Lõpuks tegin iseseisvalt esimest korda liimköites albumi kuldpulmadeks.  

Midagi konkreetselt välja tuua ei oska, aga väike valik sai pildile või õigemini pea pooled tehtud tööd:

Emale

Tere üle tüki aja! Kaarditegemine on viimasel ajal soiku jäänud, sest nagu ma juba varemgi maininud olen, on maja remondi tõttu käsitööasjad tolmu eest kastidesse peidetud. Aga emale tahaks ikka sünnipäevaks kaarti teha. Mõtlesin, et ehk leian siis mõnest kättesattunud jääkide karbist midagi huvitavat. Ledsingi! Taustaks reljeeftrükis paber, üks prinditud pilt, mis vajas värvimist ja väljalõige roosisiluetiga tundus ka komplekti sobivat. Punane paber lisaks ja oligi kaardi kompositsioon valmis. Midagi võiks nagu veel olla? Õnnesoovide lõiketerad aitasid hädast välja. 

Seekord siis selline lihtne kaart!

Kuldpulma album

Nüüd on see siis tehtud - minu esimene liimköites album! Tegin selle oma tädile kuldpulmadeks.  Kuna olin natuke nagu fotograafiks ka, siis tuli mõte, et võiks kinkida albumi, kuhu pärast hea peo pildid sisse panna. 

Albumi kaanele said peegelkartongist nimed ja number. Kaunistuseks ovaalne laserväljalõige, mille värvisin kuldse embossingu pulbriga. Kaane kattematerjal on tapeet. 

Tiitellehel kujundasin taustaraamist, lisasin sinna numbrid, nimed ja foto. Ema käest sain pulmapildi, mille skännisin arvutisse. Muide, ise olin ka seal pulmas. Tuleb välja, et 5-aastasena! :) 

Selline näeb siis välja liimköide.

Kaptaal sai tehtud ühest kuldse servaga paelast, ilus küll, aga kipub kohutavalt hargnema. Sai küll sulatatud otsi ja lisatud liimi, aga seda paela rohkem ei kasuta. 

Natuke siis liimköitest ka. Või siis teisisõnu õmblusteta albumiköide. Me tegelikult kunagi ühes õpitoas (pea 10 aastat tagasi) tegime seda, aga natuke teistmoodi. Peale selle tegin kodus veel ühe samasuguse. Mõlemal oli sama viga - album ei käinud hästi lahti. Või no käis ka, aga kuidagi tõmbas neid lehti liimist lahti. See oli nüüdki mu kõige suurem hirm. Sisuplokk sai valmis ja ma ei julgenud kaante kallale asuda. Mõtlesin, et kui see nüüd untsu läheb, siis ma uut teha enam ei jõua. Kirusin ennast, et oleks võinud ikka jaapani köite valida... Otsisin netist infot, aga no pole liimköite kohta eriti midagi. Uurisin köitmise raamatuid ja toetudes oma varasematele kogemustele sain hakkama! Album avaneb ideaalselt. Nüüd julgen veel selliseid albumeid teha. 

Albumi jaoks kasutasin 26 lehte naturaalvalget kartongi. Kaks neist läksid ette ja taha sisekaantele, ühest sai tiitelleht ja 23 jäi fotode jaoks. Keskeltläbi 92 pilti peaks albumisse mahtuma. 

Kaua tehtud - kaunikene

Täpselt kuu saab mööda sellest, kui ma teega pabereid toonisin. Kogu selle aja tegelesin märkmiku projektiga. No see oli tõesti nagu mingi suur projekt, päris iga päev ei teinud, aga natukesehaaval nokitsesin ja vahepeal panin ka laagerduma, kui ideed otsa said. Alustasin sisuga, köitsin paberid ja vahelehed kokku ja siis asusin neid kaunistama. Kasutasin väljalõikeid, vanu ajalehti, templeid ja distress tinti Vintage Photo. Siis vaatasin, et pole veel nii vanaaegne välimus, midagi tahaks veel teha... Pritsida mingeid tindiplärakaid, aga kuidas, aga äkki mulle ei meeldi... Otsisin netist inspiratsiooni ja leidsin video, millest üht osa kasutasin. Just see, mida ta teeb alates umbes 22. sekundist - tõmbasin templipadjaga värvi kile peale, pritsisin vett ja siis panin märkmiku lehe sinna peale. Ma küll esimesena tegin tõmmise suvalisele paberile, et väga suurt üleujutust ei tuleks! :) Kile asemel on mul kasutusel poolik lauamatt. Need vanandatud leheküljed tegin ainult disainpaberist vahelehtede kõrvale. Disainpaberist lehtede vahel on pitsiribad ja see on nüüd küll puhtalt Maria pealt maha viksitud! :) Vahelehti tegin ainult 4 ja tavalisi lehti on 82. Suurus ikka A5 ehk käepärane postkaardisuurune formaat.

Ülemisel pildil on paremini näha ka järjehoidja. Sisekaantele tegin ka natuke templeid ja lisasin mõne väljalõike.

Järg on kaante käes. Tahtsin teha midagi sarnast nagu viimasel koolitusel, isegi savi ostsin väikse paki, aga seekord ei läinud käiku. Siin tekkis mul nüüd väike loominguline kriis, sest ei osanud kaante disaini välja mõelda. Värvitud kaaned seisid tükk aega laual ja ootasid ideevälgatust, see tuli samm-sammu haaval kuni lõpptulemuseni. Kaaned on 2mm papist ja värvisin need Fabrika Decoru Shabby Velour värviga, toon Milk Chocolate. Päris piimašokolaad ei ole, pigem õrnalt roosakas/lillakas, selline mõnus toon. Shabby Velour värvi võib otse papile kanda ilma mingi krundita ja katab väga hästi! Chipboardi (laserväljalõike) värvisin ka sama värviga, švammi abil. Kaantel kasutasin ka šablooni. Pean ütlema, et üllatusin kui head on Tim Holtzi šabloonid, kallid küll, aga hoopis tugevamad kui teised, mis mul olemas on. Kasutasin seda esimest korda, ostetud oli küll juba ammu.

Raamatu selg on linasest tugevamast kangast, see sai ka värvi peale ja templeid ka. Sahtlis jäid kogemata näppu roosakaslillad pärlid, mis täpselt järjehoidja pärliga sama tooni, nii said need ka kaanele kaunistuseks. Positiivsed tekstid (kaanel ja sees) printisin siit.

Disainpaberid ja väljalõiked on Craft O'Clock kolleksioonist Vintage Bisou. See sobis kui valatult kaane värviga kokku (vaata esimest pilti)! Kasutasin suurt 30x30 cm paberikomplekti, ainult kaanel on üks leht 15x15 komplektist (pool ees ja pool taga), sellist disaini suures ei olegi. 

Märkmikkudega tuleb vist nüüd paus, tahaks kaarte ja muid asju teha, kuigi see on päris raske, sest maja remondi tõttu olen kõik käsitööasjad kastidesse pakkinud. Aga midagi teen ikka, paar asja on lähiajal plaanis.

Paberi toonimine teega

Võtsin ette paberi vanandamise teega. Ammu oli see plaanis, aga kuidagi tundus nii suur ja aeganõudev töö. Tegelikult käis kõik päris kähku. Eelnevalt vaatasin mõningaid YouTube videoid ka. Näiteks see või see.

Kuidas oleks ühe tassikese teega? :) Alguses panin tõmbama 10 pakki teed. Need olid mul juba mitmed aastad seisnud ja kõrvale pandud paberi toonimiseks.

Siis valasin tee ahjuvormi, natuke vett veel juurde ja hakkasin lehti lisama ühekaupa. Videos paneb küll paraja portsu korraga, aga mina nii ei teinud. Kusagil 12-14 lehte korraga, lasin 5-10 minutit neil seal seista ja siis kahes hunnikus praepanniga ahju samamoodi 5-10 minutiks ja keskmiselt 180 kraadi juures. Uus ports tee sisse ja ikka nii edasi...

Tulemus sai selline. Pealmised kippusid ära kõrbema, seepärast on osad pruunimad, paar tükki viskasin ära, sest liiga küpsenud paber muutub hapraks ja läheb murdmisel prõksti pooleks. Viimane ahjutäis sai jälle heledam (need pealmised), kuna keerasin kuumuse juba kinni ja nii nad seal vindusid tükk aega. Ma arvan, et järgmine kord kuivatan siiski õhu käes, mitte ahjus. Tulemus saab siledam ja heledam.

Lõpuks triikisin paberid ära. Esimene pilt on triikimata, teine peale triikimist.

Tundub, et ükskord tuleb siit jälle märkmik. A5 suuruses lehti sai 55.