Nüüd on see siis tehtud - minu esimene liimköites album! Tegin selle oma tädile kuldpulmadeks. Kuna olin natuke nagu fotograafiks ka, siis tuli mõte, et võiks kinkida albumi, kuhu pärast hea peo pildid sisse panna. Albumi kaanele said peegelkartongist nimed ja number. Kaunistuseks ovaalne laserväljalõige, mille värvisin kuldse embossingu pulbriga. Kaane kattematerjal on tapeet.
Natuke siis liimköitest ka. Või siis teisisõnu õmblusteta albumiköide. Me tegelikult kunagi ühes õpitoas (pea 10 aastat tagasi) tegime seda, aga natuke teistmoodi. Peale selle tegin kodus veel ühe samasuguse. Mõlemal oli sama viga - album ei käinud hästi lahti. Või no käis ka, aga kuidagi tõmbas neid lehti liimist lahti. See oli nüüdki mu kõige suurem hirm. Sisuplokk sai valmis ja ma ei julgenud kaante kallale asuda. Mõtlesin, et kui see nüüd untsu läheb, siis ma uut teha enam ei jõua. Kirusin ennast, et oleks võinud ikka jaapani köite valida... Otsisin netist infot, aga no pole liimköite kohta eriti midagi. Uurisin köitmise raamatuid ja toetudes oma varasematele kogemustele sain hakkama! Album avaneb ideaalselt. Nüüd julgen veel selliseid albumeid teha.
Albumi jaoks kasutasin 26 lehte naturaalvalget kartongi. Kaks neist läksid ette ja taha sisekaantele, ühest sai tiitelleht ja 23 jäi fotode jaoks. Keskeltläbi 92 pilti peaks albumisse mahtuma.
