Kolm aastat tagasi tegin minialbumi töökaaslasele, kes lahkus töölt. Nüüd oli ees järgmine lahkumine. Hea kolleeg Tiiu jäi pensionile. See albumitegu tuli nii äkki. Mitte et ma poleks teadnud, aga ta töötas veel pensionieas meiega vist seitse aastat veel, igal aastal lubas NÜÜD koju jääda... :) Aga meil on ju nii tore kollektiiv, kahju on ära minna.
Seetõttu hakkas mul kiire. Mõte albumist mõlkus mul pikka aega meeles, aga nagu ma olen - viimase minuti inimene - tegudeni ei jõudnud. Ja siis - viimasel minutil - võtan ma ennast kokku ja teen asja ära. Selge oli, et albumit ma ise teha ei jõua. Mul oli mitu varianti minialbumeid, mis olid Ameerikast toodud, aga need osutusid liiga väikseks. Üks natuke suurem oli kunagi krooniajal Novaluksist ostetud, sinna mahutasingi oma pildid ära.
Kõigepealt võttis terve õhtu piltide valimine alates 2017. aastast, mil mina Villakotta tööle läksin. Teisel õhtul printisin pildid matile A4 fotopaberile ja siis lõikasin välja. Jätsin ümber ka valge raami. Pilte sai kokku 40. Nädalavahetusel kujundasin albumi. Selles on 10 kiletaskut, kuhu kujundasin 20 lehekülge piltidega. Põhiliselt sai taustapaberiks kasutatud üht 20x20cm paberiplokki ja mõned lehed mujalt lisaks. Kaunistuseks vaid mõned lillekesed, mis eelmisest minialbumist üle jäid. Kaanele liimisin laserväljalõike, mille all on läikivale fotopaberile prinditud foto meie töökohast.
Ja nüüd sisust ka mõned pildid, tervet albumit ei hakka ette näitama, kuigi tahaks, aga mingi privaatsus peab ka jääma! :)
Loodan, et kingisaajat rõõmustab see album veel palju aastaid ja toob meelde mälestused koosoldud ajast.
