11 aprill 2020

Mixed media märkmik

Siin ta siis on - minu esimene iseseisev mixed media töö!


Aga alustan algusest. Tasapisi hiilis minusse soov teha mixed mediat. Õnneks olin juba mõni aeg tagasi valmis köitnud märkmiku sisuploki. Nüüd jäi üle vaid kaaned teha. Võtsin hoogu päris mitu päeva, ei osanud asjale kuidagimoodi läheneda. Siis hakkasin videosid vaatama, Maria omi ja teisi ka. Ja pilte. Mida rohkem vaatasin, seda segasemaks läks! :) Lõpuks otsustasin alustada. Liimisin valge puuvillase kanga kaantele ja esimese kihi tegin lahjendatud värviga, mis jäi päris hele. Põhivärviks siis alkoholi baasil tint. Kuna ma nii heledat ei tahtnud, siis edasi läksid peale tumedamad variandid, ikka ühest ja samast tindist. Ega mul valikut väga ei ole. Kaunistamiseks kasutasin chipboardi, pitsi, metallist liblikat ja lilli. Mida kaugemale ma oma tööga jõudsin, seda enam sai mulle selgeks, et ma pean seda veel õppima minema. Oskusi napib, vahendeid muidugi ka. Aga valmis ta sai.

Omajagu jama oli pildistamisega. Tegin juba mitu päeva tagasi pildid ära. Aga need polnud üldse õiget tooni! Kas te ikka teate, kui raske on lillat värvi pildistada? Mul polnud see alustamise hetkel meeles, muidu oleks vist küll teise värvi valinud! :) Ühesõnaga, piltidel oli märkmik pigem sinine, heal juhul lillakassinine. Ma töötlesin pilte eile terve õhtu ja lõpuks otsustasin, et need on liiga ületöödeldud ja kuuluvad prügikasti. Täna hommikul alustasin otsast peale. Päike paistis ja seekord sain enam-vähem ligilähedase tooni kätte.


Pael on kinnitatud iluneediga tagumise kaane külge.





Sisuploki ühendamine kaantega oli ka üks suur küsimus. Ma olen ikka mõne märkmiku koolitustel teinud ja neil kõigil on üks viga - nad ei käi väga hästi lahti. Hakkasin seda asja põhjalikumalt uurima. Esiteks võtsin ette kõvaköitelised raamatud oma riiulist ja uurisin nende põhimõtet. Sain juba pihta, milles asi on. Uurisin ja surfasin jälle netiavarustes ringi ja sain veel hulga häid ideid. Nii et peale selle, et mulle hakkas see mixed media värk hullult huvi pakkuma, tellisin täna hommikul kaks raamatut köitmisest. Tahaks kohe veel märkmikke teha ja tehnoloogiat täiustada. Peab ütlema, et see märkmik juba käib ilusti lahti!


Märkmik on A6 suuruses (11,5x15 cm) ja sees on 236 lk ehk 118 valget lehte.

Lõpetuseks korjasin ühele pildile kõik vahendid, mida ma kasutasin. Esimesel pildil värvid, krundid, meediumid, topingud jms.


Teisel pildil töövahendid ja materjalid. Šabloon, pits, mida saab üksitute lilledena lahti lõigata, metallist liblikas (see viimane on mul promarkeritega roosaks toonitud), pronksivärvi lilled, iluneedid, puidust chipboard pildilolevast komplektist, pisike kirjaga tempel. Lisaks veel must nöör, mida mul rohkem pole.

04 aprill 2020

Pabertikand

Või siis niidigraafika. Mõlemad ilusad sõnad. Seekord ma siis üle mitme-setme aja taas tikkisin, lausa 6 kaarti järjest. Nagu ikka - algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kuna komplektis on 6 kaarti, siis tegin need kõik ära, üks toorik oli küll juba varem tikitud ja teine pooleli jäänud nagu mul ikka käsitöödega juhtub. Peale tikkimist otsisin pildid, mis tikandiga sobivad, printisin need välja, siis otsisin taustapaberid ja lõpuks panin veel edevuse pärast peoga pärleid ka peale.

Tikkimine oli päris aeganõudev. Aga peale selle tuleb veel pildistamine, millest ma juba eelmine kord rääkisin ja siis veel blogimine, mis on omaette teema. Ma hakkasin täna aru saama, miks paljud on jätnud oma blogid unarusse. Lihtsam on visata paar pilti Facebooki ja vsjoo! Tehtud! Aga ma tahaks lugeda ka lugu sinna juurde... Just sellepärast püüan ikka ise ka alati midagi kirja panna. Aitasin täna just ühel heal inimesel, kes polnud kaua bloginud, meelde tuletada, kuidas see asi käib. Kui pole selline arvuti-nuti-muti nagu mina, siis ega siin võibki olla esiotsa keeruline orienteeruda. Mulle see tehniline pool pole probleemiks, aga mida ja kuidas kirjutada, kuidas pildid välja kukuvad, selle peale võib pool päeva kuluda. Praegu aega õnneks on! Tegin 88 pilti, ei ühtki 100% head. Aga ei tee ka uusi, eks ma püüan areneda järgmistel kordadel. Fakt on see, et nüüd ma vajan statiivi. Või siis võtan järgmisel korral ikkagi teise objektiivi. Vähemalt leidsin seekord hea neutraalse tausta pildistamiseks.

Esimene kaart, mis oli ammu valmis tikitud, sai kaunistuseks sirelikimbu. Panin iga kaardi juurde ka vastavad niidid ja pärlid, mida kasutasin.


Sellele kaardile oli mitu varianti pilte prinditud, aga fuksiad jäid peale.


Rõõmsalt kevadine nartsissidega kaart sai ka hoopis teise pildi, mis algselt plaanitud.


Küpse vilja kuldkollane värvidemäng, südasuve ootus!


Pruun kaart oli kõige aeganõudvam tikkimistöö, terve rull pruuni üleminekuga niiti kulus nii ära, et pildile polnud niidipooli pannagi. Ühte nurka tikkisin pea 2 tundi!


Lõpuks türkiissinine koos hõbedaga. Õmblusmasina niit on see hõbedane. Kuna pilt oleks tikitud kiired ära katnud, sai siia sobitatud vaid üks õis.


Missugused on sinu lemmikud?

30 märts 2020

Kevadine kaart

Natuke aega tagasi tuli mul kange tahtmine teha foamiranist tulpe ja nartsisse. Võtsin ühe õpetuse ette, kus olid väga ilusad nartsissid, aga mul ei tulnud üldse sellised välja! :( Kõik läks prügikasti. Neil nartsissidel olid kõik kroonlehed eraldi lõigatud. Pusimist kui palju ja lõpptulemus null. Minu nartsissid sarnanesid rohkem lumikellukestele... Ei olnud see õpetus minu jaoks. Hakkasin otsima midagi lihtsamat ja leidsin päris palju erinevaid nartsisside tegemise videosid. Miksisin neist kokku oma versiooni ja saingi hakkama. Kusagilt jäi silma ka see, kuidas teha kroonlehtedele struktuuri. Kui ei ole vastavat vormi olemas, ajab asja edukalt ära ka krepp-paber. Proovisin ja täitsa toimib! Lähivaate pildil peaks näha ka olema. Nartsissid olid nüüd olemas ja tulbid tegin ka, aga nemad sellele kaardile jälle ei mahtunud.

Kaardi taust on tehtud brushodega kunagi varem, aga tookord ei läinud käiku. Iga asja jaoks on oma aeg, nartsisside taustaks sobib kollase põhitooniga taust suurepäraselt. Aga vot pildistamisega nägin seekord kurja vaeva. Esimese satsi pildistasin rõdu peal, kuna seal on valge. Pildid tulid tuhmid ja mittemidagiütlevad. Prügikasti! Siis suundusin tuppa akna alla (rõdul ju külm ka täna), proovisin kaht erinevat kollast linikut taustaks sättida. Üks linik oli liiga kahvatu ja teine liiga erk... Jälle pildid prügikasti ja uuele ringile, seekord siis traditsioonilisel valgel taustal. Vahepeal tõmbasin pildid arvutisse, hindasin neid ja käisin veel pildistamas. Paremaid seekord välja ei pigista. Karbi tegin hiljem veel juurde, seekord aknaga.




Ja siis läksin veel teise tuppa, kuhu paistab õhtupäike. Üldiselt ma otseses päikesevalguses ei armasta pildistada. Seekord tahtsin püüda päikest pildile. Varjud jäid ka päris toredad! Nii et hinnake nüüd ise, kas varjudega või ilma?

25 märts 2020

Lõheroosa

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tahtsin sellel kaardil kasutada hoopis nartsisse ja tulpe, mis ma hiljaaegu tegin. Aga kui kaardi taust valmis sai, ei osanud ma neid siia kuidagi sobitada ja see tähendab vaid seda, et tuleb (vähemalt) veel üks kaart! Õnneks on praegu aega ka, kuna tööl käia ei saa.

Kasutasin kaardil Lemoncraft pabereid ja tegin selle  FB Lemoncrafters grupis oleva sketši järgi. Liitusin just äsja selle grupiga ja see on tõesti inspireeriv! Reegliks on see, et tohib kasutada vaid Lemoncraft pabereid.

Kaardi mõõdud on 15x15 cm.



Hiljem sai kaardile juurde tehtud ka karp.


Kasutatud paberid:

LemonCraft 12x12 Paper Pad - House of Roses
Lemoncraft - Leaves 3
Snow White Gold A4 Card Pack

27 veebruar 2020

Kaks rõõmsat kaarti

Seekord näitan kaht kaarti korraga, sest nad on väga sarnased. Need on ka tükk aega laagerdunud ja oma aega oodanud. Kunagi said tehtud brushodega taustad. Ja siis oli mul olemas üks kokkupanemata foamist lill sellest ajast kui õpituba juhatasin. Appikene, juba 2 aastat tagasi... Otsustasin teha seekord mitte ühe suure, vaid kaks õhemat lille, et saaks kaardil kasutada. Punased roosid on juba varem tehtud ja lehed ka kõik vanadest varudest, mis teistest kaartidest üle jäänud. Lõiketeradega lõikamist seekord polnud vajagi teha. Nii need kaardid lõpuks valmis said. Eile tegin ka karbid juurde, jälle aknaga.






20 veebruar 2020

Veel üks beebikaart

Täna tuleb esitlusele teine beebikaart, mis õigupoolest küll valmis esimesena. Sellel kaardil oli juba ammu aega tagasi valminud taust ja beebipilt koos laserväljalõikega, kaardi kontseptioon oli igati paigas, ei teagi, miks ta tookord valmis ei saanud. Nüüd lisasin vaid papud ja lilled. Ja tegin ka karbi, mille kaanel on ümmargune väljalõige. 

Kaardi mõõdud on 15x15 cm (karbil 16x16x2,3 cm). Ka see kaart otsib oma beebipoissi! :)




19 veebruar 2020

Beebipoisile

Tere üle tüki aja! Vahepeal tegelesin nii õmblemise kui kudumisega ja mõtlesin, kas ma üldse enam kaarte hakkan tegema... Ja mis ma siis teen kogu selle kokkuahnitsetud varandusega? :) Ja tellisin ikka vahetevahel mõne uue paberi...

Aga siis ühel hetkel, kui olin haigena kodus ja tervis oli juba piisavalt hea, et natuke midagi nokitseda, tuli äkki tahtmine midagi teha. Paberist. Otsisin välja oma aastatetagused poolikud kaardid ja mõtlesin, et nüüd on õige aeg need lõpuks valmis teha. Sinised katsikukaardid. Neid sai kaks. Ja eile lõpetasin veel kaks poolikut kaarti. Nii et kokku 4 kaarti. Hakkan siis aga otsast näitama.

Esimesena kaart beebipoisile. Mul oli valmis ainult distresstindiga toonitud taust, pilt ja laserväljalõige. Kuna teine kaart on mul ruumiline ja rikkalikum, siis selle tahtsin teha võimalikult lihtsa ja sellise, mis mahub ka ümbrikusse. Kõiku läksid tulbi lõiketerad, mis juba ammu oma aega ootasid. Tulbid värvisin ka sama sinise distress tindiga (faded jeans) ja lehed rohelisega. Kuna see lõiketera on natuke nadi selles suhtes, et lehti ja õisi ei saa eraldi välja lõigata, siis tundus värvimine kõige mõistlikum variant. Natuke sära ja sädelust lisasin ka.

Kaardi mõõdud on 12,3x17,5 cm. Otsib oma beebipoissi!